Juhtub sedapsi, et äkiste leiavad
teineteise nõia ja võluri abikaasad. Leiavad end kohe nii armunult, et nõid kui
võlur püüavad omapoolselt sellesse sekkuda.
Ja noh, tulemuseks pole kindlasti midagi sellist, mida teineteisesse
tormakalt armunud ootaksid – mitte et nad varem poleks pidanud oma abikaasade
kõrval kõiksugu veidrusi läbi elama.
Nagu Samatari puhul, pole see
tekst samuti just lihtsakoeline loo jutustamine (või on küsimus minu inglise
keele mõistmises) ja ega nõiast naine või võlurist mees pole just rutiinsed kurikaelad.
Ja see kirg ja armumine ja omanditunne, eksole: puhas lähisuhtevägivald, aga
fantasy võtmes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar