Retroulmeline lugu tulevikust,
kus osa inimesi elab virtuaalses reaalsuses … no senikaua kuni võimalik (kuni
liialt reegleid rikuvad või ei jätku raha teenuse ostmiseks). Loo peategelane
Arita elab maalilises kindluses looduskaunis kohas ja tema probleemiks on see,
et ta ei saa oma naabritega kõige paremini läbi. Sest ta pole just meeldivate
isikuomadustega inimene.
Arita otsustab enne kohtuistungit
(mis peaks langetama otsuse ta väljaviskamiseks) ise end virtuaalist välja
logida - et hiljem õige mehena naaseda (ja koht kätte näidata, eksole). Ainult
et kui ta peale äkiliseks muutunud väljalogimist silmad avab, selgub, et
reaalne maailm on peale kolmeaastast virtuaalkindluse nautimist õige muutunud.
Arita … on ühtaegu ahastuses ja püha viha täis, kui ta peale steroidikuuri
ülesvirgutatuna (ikkagi kolm aastat liikumatust!) tänavale saadetakse, kus
vihisevad kuulid ja mürtsuvad pommid.
Et siis niisugune
arvutimängutemaatika, omamoodi hoiatuslugu. Eks retromaik tuleb sellest
virtuaalreaalsuse kujutelmast, mis on loomulikult naiivne ja kiiksutu. Aga noh,
eks siis ikka kõiksugu hoiatused, mis võib küll kaasneda, kui lihtsalt maailma
eest virtuaali põgeneda jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar