06 jaanuar, 2020

Charles de Lint - Trading Hearts at the Half Kaffe Café (The Year's Best Fantasy & Horror 15, 2002)


Järjekordne armastuslugu Newfordi laadis, seekord siis kirjutatuna esmakohtinguna koomiksikunstnikust neiu ja nö libahundi vahel. Libahunt on igati iidne olend, kes juba aegade algusest seal kandis elanud, aga nüüd on tal soov mõne lihtsurelikust naisega romantikat pruulida (no omasugustega on see nagu on) – keegi, kes oskab hinnata iga päeva erakordsust jne (et siis pole enamvähem surematu või nii). Neiu aga pole paar aastat kellegagi koos olnud (et tegemist on Newfordiga, siis ta viimane elukaaslane … polnud just päris tavaline mees) ja noh, tutvumiskuulutuse kaudu kellegagi kohtumine on kah parem kui mitte midagi.

Aga kohting … ei kuku päris nii välja nagu vargsi loodetud ning neiu lahkub südamest solvununa kohvikust. Ja jääb silma libahuntide kambale, kes saadavad ta koduni ning tahavad neiu meelelahutuseks ära järada. Neiu on pahane, et ikka veel mingi jama selle ebaõnnestunud kohtinguga. Mistõttu romantik-libahunt laseb üles otsida selle neiu elukoha ning kohale saabudes tekib tal vastasseis libahundikambaga, kuna ei soovi, et neiu pintslisse pandaks. Tal tuleb nüüd kampa veenda, et neiu on tegelikult ära märgistatud ja kuulub romantik-libahundile – mis aga peale sellist ebaõnnestunult leppinud kohtumist ei pruugi neiule pärale jõuda (muidugi, romantik pole mingi mats, muidugi ta austab naise valikuid – lihtsalt selle kamba käest päästmiseks peab ta sellist machojama etendama).

Et siis igati (liba)romantiline värk, esitatuna vaheldumisi läbi mõlema peategelase vaatenurkade. Vahel tundub, et autor võiks selliseid tekste enamvähem kinnisilmi kirjutada, aga noh, väikestes kogustes võib muidugi niisuguseid ilujutte kogeda; miskid üldinimlikud unistused ja unelmad kaunimast elust või nii.

Kommentaare ei ole: