Jätkub vanematele inimestele pühendatud proosa (varem siis Haug, Kivimäe, Berg), seekord siis lühike lugu sellest, kuidas üht vanemat meest tabab viimaks dementsus. Enne jõuab ta arutleda sel teemal, millised rändlinnud kasutavad Eestit ja mis siis on õieti see ilukirjanduse valmistamine. Aga siis dementsus ja hooldekodu ja unenägu elu lõppemisest.
Veidike ootamatu tekst, aga eks Looming on teatavasti Eesti Kirjanike Liidu ajakiri ja lõputult ei saa avaldada nooremaid autoreid. Või siis pole varudest suurt midagi võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar