S. B. Divya - Looking Up (New Horizons, 2021)

 

Korralik peredraama Ameerika segaperest, kus üks tütar põhjustas kunagi ema surma (mistõttu ta ise kaotas jala ja sai näovigastusi), mistõttu läks viimaks tädi juurde elama. Ennast süüdlaseks pidav neiu ei lase ilukirurgial end kohendada, ta tunneb puudust oma õest (kes ei suuda peale juhtunut temaga suhelda) ja isast, kes ta minema lasi. Siiski kasvab temast geoloogiateadlane.

Viimaks leiab ta võimaluse, kuidas see kõik selja taha jätta - minna nö üheotsapiletiga Marsile. Selleks ekspeditsiooniks kogutakse vägagi erinevaid inimesi; üks hetk ta leiabki, et kõiksugu erinevused on kaalukeeleks sinna planeedi koloniseerimisele kaasa pääsemiseks - nii on tema oma kunstjala ja vigase näoga igati oodatud. Aga tuleb välja, et Maale jäävad praegused ja endised lähedased … ei pruugi just väga õnnelikud olla, et selline õnnetu olevus nende juurest igaveseks lahkub.

Tegu selle kogumiku ühe tuntuma autoriga ja eks tekstki ole nö kaasaegse ulmekirjanduse olekuga, mis võinuks vabalt ilmuda kasvõi mõnes Strahani antoloogias. Ja noh, see indialikkus on siin üsna tagaplaanil - peategelane on segaperekonnast, tegevus leiab aset ainult Ameerikas, indialikkus väljendub siin eelkõige nahavärvis ja vürtside eelistustes.