Autor on teadagi kõiksugu intertekstuaalsuse sõber ja levitaja, aga see tekst on kuidagi kujundlikkusest ülekoormatud ja seetõttu staatiline; mingit nuputamismõnu ma siit küll ei suutnud leida. Algul tõesti mõtlesin, et tegu on paradiisi mingil moel kirjeldamisega, aga ei, see on üleelusuurune juuksuriskäik.
Nojah, vast on sel potentsiaali pääseda järgmisse kogumikku “Eesti Novell” (tegu pole irooniaga kummagi asjus); kuidas keegi teksti tajub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar