11 september, 2009

Hunter S. Thompson – Fear and Loathing in Las Vegas (2005)


“The room was very quiet. I walked over to the TV set and turned it on to a dead channel – white noise at maximum decibels, a fine sound for sleeping, a powerful continuous hiss to drown out everything strange.” (lk 62)

Raamat, mida tuleks vist lugeda võrdlemisi noorena, 10-15 aastat tagasi oleks see tekst arvatavasti mõjusamalt laksanud, praeguseks on ajud liialt läbi kärtsutatud. C'est la vie.

Samasugune ameerika värk nagu Ellise “Ameerika psühho”, mingil moel hakkasid need kaks raamatut endale seostuma – tegelased kui oma aja väärdunud eosed, nende egoistlikud viisid rutiini ilustamiseks. (Filmid on nagu öö ja päev – psühho on jama ja Las Vegas vinge.) Iseenesest oleks Kerouaci “Teel” näiliselt loogilisem paralleel, ent Kerouaci autorihoiak on kuidagi idealistlik või illusioonidega, pigem millegi algus kui lõpp (ülitriviaalne tõdemus). Kui Thompson ja Ellis ja ehk veel midagi kokku segada, siis nende egoistlike tekstide tulemuseks võiks ehk olla midagi kummastavat nagu Illuminatus!, egoismi moondumine paranoiliseks lagunemiseks või mullistuseks või mädapaiseks (noh, eks see mõttekild ajuvaba ole).

Mingis mõttes on sel teosel konstrueerituse maik man, nö ilukirjanduse või gonzo tegemine, traagelniidid cool olemiseks. Aga lugeda on ikka tore (mis teha, film kajastub pidevalt silme ees).

10 september, 2009

Helmut Werner – Naistürannid. Julmad naised maailma ajaloost (2009)


“Väljendati ka arvamust, et amatsoonide seas võis olla osaliselt tegemist meestega, kes hormonaalsete muutuste kaudu olid omandanud naiste väljanägemise. Sküüdi naissõdalaste skelettide analüüsi põhjal selgus, et neil oli sale ja tugev figuur nagu tänapäeva naisatleetidel. Võib-olla oli siis tegemist segaolenditega, kellele ei saanud kindlat sugu omistadagi? Võib-olla muudeti kastreerimisega või rohtudega meeste luustiku ehitust sedavõrd, et võis tekkida mulje, et tegemist on naistega?” (lk 28)

Raamatu algul kirjeldatud amatsoonid ja naissõdalased tundub mulle millegipärast jaburusena ja otsitud kõmuna – kas sel on tõesti mingit teaduslikku alust või pärineb info samalaadsetest raamatutest nagu see siin? Selge muidugi, et alati on erandeid, ent Werneri järgi tundub muinasajalugu nagu koosnevatki vaid eranditest. Antiikajal toimunu on vaid spekulatsioonide pillerkaar, mis pahatihti ei mõju usutavalt. Teadagi et elu on uskumatum kui kirjasõna, aga no ikkagi. Antiigi puhul ei saa aru, mille poolest naisvalitsejad just “julmad” olid tollases kontekstis. Kuulduste ja klatši “ajalugu”, muinaskõmu kollase ajakirjanduse vaimus.

“Wu järgmine eesmärk oli ainuvalitsemine. Kuna keisri mõrvamine oli liiga ohtlik, siis üritas ta mehe tervise laostada üle jõu käiva seksuaalvahekordade sagedusega. “Salajased õukonnalood” sellest ajastust kirjeldavad erootiliste romaanide laadis seda keisripaari kõlvatut seksuaalelu. Peeglitega vooderdatud ruumides sooritas keiserlik paar seksuaalvahekordades peaaegu et akrobaatilisi trikke, mille täiustamiseks kaasati vahel ka kolmas osapool. Need mõõdutundetud ja metsikud liialdused pidid keisril mitte üksnes füüsilise tervise ruineerima, vaid temalt ka mõistuse röövima.” (lk 61-62)

Fredegunde (VI peatükk) oli ikka üks hull muti, keegi võiks sellest sugulaste mõrvamisest ühe korraliku seebiseriaali teha (järelsõnas teatab Werner, et siinne käsitlus on üldse esimene kompaktsem Fredegunde biograafia, mis hõlmab kõiki ta vägitegusid). Krahvinna Bathory (X peatükk) on üks jälgimaid elulugusid, mida üldse olen lugenud.

Raamat inimestele, kellele meeldib... ma ei tea, omasugustele mõttetut jama jahuda ning koos ahhetada.

09 september, 2009

Oskar Urgart – Dostojevski. Elu ja looming (1936)


Urgarti meeldiv sissejuhatus kirjaniku elust ja loomingust, ei hiilga just kriitilise lähenemise või süvitsi minemisega, aga lugemise märksõnaks võikski olla “mõnus”, retrolikult mõnus – tekst peaks olema ühtviisi arusaadav tiinekast vanurini. Huvitav, kuidas kirjutataks nüüd sellist üldist raamatut Dostojevskist?

Urgart ennustab noorele kirjanikule rasket põli:
“Kogemustega, väga harukordsete ning väga raskete kogemustega rikastumine seisis Dostojevskil alles ees.” (lk 41)

Foobiatest pole pääsu:
“Liiatigi tuleb arvestada seda asjaolu, et osa Dostojevski noorpõlve haiglusest võrsus üksnes kujutlusest ja hirmust, ilma reaalse aluseta. Nii olevat ta õhtuti enne magamaminekut tihti jätnud lauale sedeli, milles avaldas kartust, et teda öösel võiks tabada varjusurm, ja palus jätta nii- ja niipalju päevi laip maha matmata.” (lk 48)

“Ülestähendusi põranda alt” ja “Kuritöö ja karistuse” kangelasest:
“Selle teose kangelane on lausa vastand “loomulikule” ja “looduslikule” inimesele, ta nagu ei olekski pärit teiste kombel looduse rüpest, vaid nagu oleks sündinud kunstlikuna mingis kultuuri ja tsivilisatsiooni sulatusahjus. Ta teadvus on tugevam kui “normaalsel” inimesel, kuid siiski see teadvus ei takista teda korduvalt astumast samme, mida mõistus mõistab hukka. Kultuur ja tsivilisatsioon ei paranda ega distsiplineeri inimese tungielu, öeldakse siin, nad muudavad inimese tunded ainult mitmekesisemaks ja see on ka kõik. Ja ei tuleks siis imestada, kui inimene selles tundeelu mitmekesistumises lõpuks hakkab naudinguid otsima kas või tapmisest.” (lk 105-106)

Naised peavad ikka siivsad olema, mõtiskleb Urgart:
“Äärmustesse kalduv, nagu oli Dostojevski kogu oma elus, oli ta ka oma suhetes naistega. Juba üle keskea jõudnud mehena, kelle saatus oli kirju kõige ebatavalisemaist kogemustest, ei kõhelnud ta end siduda tütarlapsega, kes oli vaevalt astumas ellu. Aga mitte ainult oma teostes, vaid ka oma isikliku saatuse kujundamises armastas Dostojevski ingellikule puhtusele vastu asetada patu kõige tumedamaid õisi. Alles kaks aastat enne oma abiellumist oli tal sidemeid olnud ühe naisega hoopis teisest maailmast. Kurtisaani kalduvustega rahvusvaheline seikleja, kes oli kogu Euroopa ja osa Aasiatki risti-rästi läbi käinud, kes oli istunud mitmel pool vanglas, oli mitmelt maalt välja saadetud, kel oli tegemist olnud pättide, valerahategijate, metodistidega, kes oli juhuslikult abielus olnud juhusliku laeva madrusega, - säärane “alandatute ja solvatute” hulka kuuluv naine oli veedelnud Dostojevskit veel kaks aastat tagasi.” (lk 111-112)

Klassikalise perioodi tööviis välismaal elades:
“Nagu harilikult tõusis Dostojevski kaunis hilja, kell üksteist või kaksteist, ja töötas päeval võrdlemisi vähe: dikteeris naisele öösel valminud mustandi järgi või kontrollis ja korrigeeris ümberkirjutatud osi käsikirjast. Suurem osa päevast kulus niisama lugemislauas ajalehti vaatamas käies ja jalutades. Päris tööpäev algas Dostojevskil kella 10 paiku õhtul ja kestis kuni kella nelja või viieni hommikul.” (lk 114)

08 september, 2009

Dan Simmons – Hyperion (1998)


“Järjepidetul sündmustikul ja lõdvalt seotud proosal on omad poolehoidjad, kelle seas ma pole mitte viimane, kuid lõppude lõpuks, mu sõbrad, on tegelaskuju see, kes pärgamendil surematuse saavutab või sellest ilma jääb. Kas te pole kunagi endamisi mõelnud, et just praegu juhivad Huck ja Jim kusagil oma parve allavoolu mööda mingit jõge, mis jääb meile napilt kättesaamatuks, ja on palju tõelisemad kui see jalatsikaupluse müüja, kes mingi paari päeva eest aitas meil kingi jalga proovida? Kui seda sitast lugu kord juba rääkida tuleb, siis peaksite vähemalt teadma, kes selles esinevad.” (lk 168)

Tsiteerides klassikat: “Kui midagi öelda pole / Siis riimin” (Suuman) – ehk siis midagi peaks kirjutama raamatust, aga midagi öelda pole. Rist ja viletsus oli see lugemine, seeaseme sai aseainena igasugu kribu-krabu loetud.

Esimeste lehekülgede reaktsioon oli selline – huvitav, kas olen seda raamatut varem lugenud (ja selle edukalt unustanud) või on kogetud mõnd sarnast teost eesti autorilt või tõlgitult? Igatahes see palverändurite värk ja nende jutustused tundusid algul kuidagi struktuuriliselt tuttavad. Kõlab kirjandusvihkajalikult, aga kõik need palverändurite jutustused tõmbasid kõvasti lugemispidurit, asi hakkas mõneti meenutama nö seisundiulmet – muudkui jutustatakse eri lugulaule ning kulgetakse vältimatu huku poole; omamoodi “Apocalypse Now”. Kõige igavamad jutustused pärinesid Weintraubilt ja Konsulilt, pagana pisarakiskujad (või on lihtsalt varasemad lood jõudnud mälus tuhmuda?), nagu sunnitöö oli neist läbi närida. Lamia jutustus oli ehk kõige kaasaköitvam.

Raamatu lõpupool hakkas tasapisi huvitavaks muutuma, kõik need räägitud lood kõlksusid üha enam kokku. Mis varem võis tunduda oluline (nt Kassadi võitlus üksi Heidikute vastu), oli tegelikult tühine juhus või selgusid hoopis grandioossemad sepitsused. Ja Veristaja kuju on huvitav – nagu ürgõudus, ulme balrog, omamoodi kristlik saatan.

Kuigi Hyperioni ajastule on üsna iseloomulik lahtikistus praegusest ajast (tolle ajastu A ja O on mingi Hedžra nimeline mullistus), meeldib siiski Simmonsile toetuda praegusele kultuurimüüdile, tekstis leiavad oma koha nii Lincoln, Keats, Pound ja ports 20. sajandi nähtusi. Mis millegipärast tundub mulle pisut ebaloogiline – no kui palju praeguses eluolus kajastub nt 10. sajandi kultuur ja ajalugu? Iga tegelase jutustus erineb tavapärasest tekstist – Simmons püüab tarvitada nende puhul neile isikupärast kõnepruuki, kas siis lobedam või pühalikum või naksakam vms (üldine tekst on muidug üsna tavapäraselt nö kirjanduslik).

“Kui midagi öelda pole / Siis riimin”

hyperioni langus
endymion
endymioni tõus

baas
loterii

07 september, 2009

Feodor / Fjodor Dostojevski – Kuritöö ja karistus III (1929/1987)



Varasem trükis tundub vigadest hoolimata ikka poeetilisem; vanamoodne küll, aga kõlksub kokku paremini. Kuigi jah, esimeses postituses pakutud taastrükkimine on vast liialt utoopiline ehk mõttetu.
Kumb on autoritruum - rohkem teietamist või rohkem sinatamist?
Nüüd ei taha vist küll aastaid seda raamatut lugeda; huvitav, kas jääb kahtlusevimm sisse, et milline väljaanne on õigem?

esimene ja teine
---

VII
"Seda nähes ei kiskunud eit ust kinnimale, kuid ei lasknud ka käsirauda peost, /-/" (a97) - "Seda nähes ei kiskunud eit ust kinni, kuid ei lasknud ka linki peost, /-/" (b74-75)

"/-/, vastas Raskolnikov järsult." (a98) - "/-/" vastas Raskolnikov katkendlikult." (b75)

"Kuid vastus tundus tõenäolikuna; /-/" (a99) - "Kuid vastus tundus usutavana; /-/" (b75)

"/-/, kuid ei võtnud teda üsna välja, vaid hoidis teda parema käega riide all. Ta käed olid hirmus nõrgad; /-/... äkki lõi pea nagu ringi käima." (a99) - "/-/, kuid ei võtnud päris välja, vaid hoidis parema käega hõlma all. Ta käed olid kohutavalt nõrgad; /-/ ... äkki hakkas pea nagu ringi käima." (b76)

"/-/, sündis temas ka kohe jõud." (a99) - "/-/, tekkis temas ka kohe jõud." (b76)

"/-/, ehk ta küll enne jõudis käed pea juurde tõsta." (a99) - "/-/, jõudes enne käed pea juurde tõsta." (b76)

"/-/ ja krambiga inestatud." (a100) - "/-/ ja krambist moonutatud." (b76)

"/-/, polnud enam ei tumenemist ega pea ümberkäimist, /-/" (a100) - "/-/, polnud enam ei ajutist arukaotust ega peapööritust, /-/" (b76)

"Teises seinas asus väga puhas voodi, /-/" (a100) - "Teises seinas oli väga puhas suur voodi, /-/" (b77)

"/-/, nagu oleks eit alles hinges /-/" (a100) - "/-/, nagu oleks eit alles elus /-/" (b77)

"/-/, jooksis ta tagasi korjuse juurde, /-/" (a100) - "/-/jooksis ta tagasi laiba juurde, /-/" (b77)

"Ta tõttas hirmsasti, /-/" (a101) - "Ta ruttas väga, /-/" (b77)

"Ta peatus ja jäi surnuna liikumatuks." (a102) - "Ta peatus ja jäi vait kui surnu." (b78)

"Raskolnikovi nähes, kes välja jooksis, lõi ta lehena värisema, lõdisema, ja kogu tema näol jooksid krambid; /-/" (a102) - "Nähes Raskolnikovi, kes sisse jooksis, lõi ta nagu haavaleht värisema ja üle näo jooksid tal krambid; /-/" (b78)

"/-/: naisterahva huuled läksid lamedalt viltu, /-/ ja asutades karjuma. Ja omas olemuses sedavõrt lihtne, rõhutud ning kohutatud oli õnnetu Lisaveta, /-/" (a102-103) - "/-/: naise huuled tõmbusid virilalt viltu, /-/ ja olles valmis karjuma. Õnnetu Lizaveta oli oma olemuselt niivõrd lihtne, rõhutud ja kohutatud, /-/" (b78-79)

"Hoop tabas otseteed pealuud, teraga, /-/" (a103) - "Hoop tabas teraga otseteed pealuud /-/" (b79)

"/-/, kui ta oleks sellejuures mõistnud kogu raskuste hulka, aga võib-olla ka kõiki neid kuritöid, mis tal võita ja korda saata, /-/" (a103) - "/-/, kui ta oleks seejuures enesele aru andnud, kui palju raskusi tuleb tal veel ületada ja kui palju kuritöid korda saata, /-/" (b79)

"Iseäranis kerkis ja kasvas temas jälkus iga silmapilguga." (a103) - "Jälkus kasvas temas iga silmapilguga." (b79)

"/-/, milles vett pooleni, /-/" (a103) - "/-/, mis oli poolest saadik vett täis, /-/" (b79)

"Ta käed olid verised ja tihked." (a104) - "Ta käed olid verised ja kleepuvad." (b79)

"/-/: uks, välimine uks, mis viis esiselt trepile, /-/, seisis lahti, pragu kämmal maad lai: /-/" (a104) - "/-/: välimine uks, mis viis esikust trepile, /-/, seisis kämblalaiuselt lahti: /-/" (b80)

"Ja kuidas võis, kuis võis ta mitte taibata, /-/" (a104) - "Kuidas võis ta mitte taibata, /-/" (b80)

"/-/, vaieldi ja sõimeldi. "Miks nad ometi?.."" (a105) - "/-/, vaieldi, sõimeldi. "Mis seal lahti on?..." (b80)

""Miks nad küll kõik nii müristavad!"" (a105) - ""Miks nad küll kõik nii palju kolistavad?"" (b80)

"Viimaks jäi kõik vaikseks, mitte hingegi." (a105) - "Viimaks jäi kõik vaikseks, polnud kuulda kippu ega kõppu." (b80)

"/-/ ja lükkas selle tasa ja kuulmata obadusse. Loomusund aitas." (a105-106) - "/-/ ja lükkas selle õige vaikselt obadusse. Ta tegutses vaistlikult." (b81)

"Ärrra neetud!" (a106) - "Äraneetud!" (b81)

"Ja uuesti tõmbas ta hullustuses korda kümme kõigest jõust kella. Muidugi, see pidi siin majas võimukas ja väga tuttav inimene olema." (a106) - "Ja uuesti tõmbas ta raevukalt kümmekond korda kõigest jõust kella. Muidugi, see inimene teadis oma tähtsust ja pealegi pidi ta siin majas väga tuttav olema." (b81)

"Tunaeile, Gambriinuse juures, võitsin teilt biljardil kolm partiid!" (a107) - "Tunaeile võitsin teilt "Gambrinuses" piljardil kolm partiid!" (b82)

"Ka minul on asja, isake!" (a107) - "Ka minul on asja, härra!" (b82)

"Mul on ju siia ringi." (a107) - "Ma pean ju siia tulles ringi tegema." (b82)

"Ja ta kukkus pööraselt ust kiskuma." (a108) - "Ja ta hakkas ust kiskuma." (b82)

"Kas vähe milleks!" (a108) - "Kas vähe igasuguseid asju juhtub?..." (b83)

"/-/... näh-ta-vas-ti mitte üsna korras! hüüdis noormees palavalt /-/" (a108) - "/-/... näh-ta-vas-ti mitte päris korras!" hüüdis noormees õhinaga /-/" (b83)

"/-/, mispärast ta arvatavasti midagi ei pidanud nägema." (a108) - "/-/, mispärast ta arvatavasti midagi sisse ei näinud." (b83)

"Kui nad koputasid ja kokku rääkisid, /-/" (a108) - "Kui nad koputasid ja omavahel kokku leppisid, /-/" (b83)

"Karjumine lõppes kiilumisega; /-/" (a109) - "Karjumine lõppes kiunumisega; /-/" (b83)

"/-/, kõneldes isekeskis valjust ja palju." (a109) - "/-/, isekeskis valjust ja palju kõneldes." (b84)

"Täielikul meeleheitel läks ta neile vastu, /-/" (a109) - "Meeleheitel läks ta neile vastu, /-/" (b84)

"/-/, kuna nad seks silmapilguks nagu meelega olid ära läinud." (a110) - "/-/, kuid praegu nagu meelega olid ära läinud." (b84)

"/-/, keset tuba seisab riist värvi ja pintsliga." (a110) - "/-/, keset tuba seisab värvinõu pintsliga." (b84)

"Ta teadis hästi, väga hästi teadis ta, /-/" (a110) - "Ta teadis väga hästi, ülihästi, /-/" (b84)

"Praegu mäletas ta end halvasti; mida kaugemale, seda halvemini." (a111) - "Ta ei pannud praegu mitte midagi tähele, mis tema ümber sünnib, ja mida kaugemale ta jõudis, seda rohkem ta enesest välja läks." (b84)

"/-/; vähemalt tuli tal alles trepil kirves meelde." (a111) - "/-/; alles trepil tuli tal kirves meelde." (b85)

"Muidugi, tal puudus juba jõud mõista, /-/" (a111) - "Muidugi, tal polnud enam jõudu mõista, /-/" (b85)

"/-/, tähendab, kõige loomulikum arvata, et kojamees on kodus." (a111) - "/-/, tähendab, kõigi eelduste kohaselt kojamees on kodus." (b85)

Teine jagu / osa (a112/b86)
I
"Aga nüüd tõusid äkki niisugused külmavärinad, et hambad lõid suus lõgisema, /-/" (a112) - "Nüüd äkki tõusid aga niisugused külmavärinad, et hambad hakkasid suus lõgisema, /-/" (b86)

"Ta pööras kõik ümber, viimase niidiotsakese ja närugi, ja ennast mitte usaldades tegi ta seda korda kolm järgemööda." (a113) - "Ta pööras kõik ümber, viimse niidiotsakeseni, ja ennast mitte usaldades tegi ta seda mitu korda järgemööda." (b86)

"Tal polnud tänini mõttessegi tulnud /-/" (a113) - "Tal polnud seni mõttessegi tulnud /-/" (b87)

"Seal, just terava nurga sees, /-/ : silmapilk hakkas ta asju sellest kärisenud august sisse toppima, /-/" (a113) - "Seal all nurgas /-/: kohe hakkas ta asju sellest august sisse toppima, /-/" (b87)

"Masinlikult tõmbas ta kõrvalolevat toolilt endise talvise üliõpilaspalitu, mis soe, kuid peaaegu närune, /-/. Ta langes uimastusse." (a114) - "Masinlikult tõmbas ta kõrvalolevalt toolilt sooja talvepalitu, mis oli pärit veel tema üliõpilaspõlvest ja oli praegu täiesti närune, /-/. Ta langes sügavasse unne." (b87)

"/-/ ja tormas jällegi hullustuses oma riiete kallale." (a114) - "/-/ ja tormas otsekohe, hullustuses oma rõivaste kallale." (b87)

"/-/: pole silmustki kuue kaenla alt ära võtnud! Unustasin, unustasin niisuguse asja! Niisuguse tõenduse!" (a114) - "Nii see ongi: pole silmustki kuuekaenla alt ära võtnud! Unustasin niisuguse asja! Niisuguse süütõendi!" (b87)

"Puruksrebitud lõuendi tükid ei ärata milgi tingimusel kahtlust; /-/" (a114) - "Puruksrebitud lõuendi tükid ei ärata kuidagi kahtlust; /-/" (b87)

"/-/ ja hakkas jällegi valusalt pingutatud tähelepanul ümberringi silmitsema, põrandal ja igal pool mujal, /-/" (a114) - "/-/ ja hakkas jällegi tähelepanelikult silmitsema põrandat ja kõike enda ümber; /-/" (b87)

"/-/, et iga esimene näeks!" (a114) - "/-/, et iga esimene sisseastuja näeks!" (b88)

"/-/ karjus ta nagu mõni hukkuv." (a114) - "/-/ karjus ta jällegi nagu hullustuses." (b88)

"/-/, silmapilkne jampsimine, /-/" (a115) - "/-/, hetkeline jampsimine, /-/" (b88)

"Ta viskas saapa jalast: /-/" (a115) - "Ta kiskus saapa jalast: /-/" (b88)

"Mitu korda katsus ta sohvalt üles karata, /-/" (a115) - "Mitu korda katsus ta sohvalt üles tõusta, /-/" (b88)

"Tee lahti, tõuse üles!" (a116) - "Tee lahti, kurivaim, tõuse üles!" (b89)

"Aga kust mina seda tean. Nõutakse ja mine." (a116) - "Kust mina seda tean. Nõutakse, siis mine." (b89)

"/-/, et Raskolnikov jalad sohvalt põrandale laseb." (a116) - "/-/, et Raskolnikov jalad sohvalt põrandale libistab." (b89)

"/-/ mõtles ta piinlikus arusaamatuses." (a117) - "/-/ mõtles ta piinavas arusaamatuses." (b90)

"Sokk jalga tõmmata!" (a118) - "Sokk on vaja jalga tõmmata!" (b90)

"/-/ - harilik nähtus palavikulistel, /-/" (a118) - "/-/ - harilik nähtus haigeil pärast palavikku, /-/" (b91)

"Eilse uulitsa nurgani jõudes vaatas ta piinliku ärevusega sinnapoole, /-/" (a118-119) - "Eilse tänavanurgani jõudnud, vaatas ta piinava ärevusega sinnapoole, /-/" (b91)

"/-/, mõtles ta kontori juurde jõudes." (a119) - "/-/ mõtles ta politseijaoskonna juurde jõudes." (b91)

"Hiljuti oli kontor uude korteri kolinud, /-/" (a119) - "Hiljuti oli jaoskond uude kohta kolinud, /-/" (b91)

"Vanas korteris käis Raskolnikov millalgi silmapilguks, kuid väga ammu." (a119) - "Vanas kohas oli Raskolnikov millalgi korraks sees käinud, kuid väga ammu." (b91)

"/-/ ja üleni solki täis. Kõigi korterite köögid kõigil korril avasid oma uksed siia trepile ja seisid terved päevad lahti. Seepärast oli õhk hirmus sumbunud." (a119) - "/-/ ja üleni toidujäätmeid täis. Kõigi korterite köögid kõigil neljal korrusel avasid oma uksed siia trepile ja need seisid terved päevad lahti. Seepärast oli õhk väga sumbunud." (b91)

"/-/, käskjalad ja igasugused inimesed, mehed ja naised - asjalised." (a119) - "/-/, käskjalad ja igasugused muud jaoskonna külastajad, nii mehed kui ka naised." (b91)

"Toad olid kõik pisitillukesed ja madalukesed." (a119) - "Toad olid kõik pisitillukesed ja madalad." (b91)

"See oli mingisugune eriti sasis peaga inimene, pilgus liikumata idee." (a120) - "See oli väga sassis peaga inimene, pilgus mingisugune kinnisidee." (b92)

"Minge sinna, kirjatoimetaja juurde, /-/" (a120) - "Minge sinna, sekretäri juurde, /-/" (b92)

"/-/, laikudega, oli silmatorkav naisterahvas ja kuidagi nagu liiga toredalt riietatud, /-/" (a120) - "/-/, laigud põskedel, nähtavasti mingisugune tähtis isik, oli kuidagi nagu liiga uhkelt riietatud, /-/" (b92)

"Ta tundis eneses hirmsat korratust, /-/" (a120) - "Ta tundis eneses suurt laokilolekut, /-/" (b92)

"Tundus lõhnaõli." (a121) - "Temast hoovas lõhnaõli aroomi." (b93)

"Äkki tuli ohvitser sisse, isesuguse müraga ja väga mehiselt /-/" (a121) - "Äkki tuli suure müraga ja väga uljalt sisse ohvitser, /-/" (b93)

"Äkki hakkas tal hirmus, ütlemata kerge. Kadus kõik raskus." (a122) - "Äkki hakkas tal ütlemata kerge. Ta oleks nagu koorem seljast langenud." (b93)

"/-/ hüüdis talle leitnant, kes ikka enam ja enam end haavatuna tundis." (a122) - "/-/ hüüdis talle porutšik, kes ikka enam ja enam end solvatuna tundis." (b93)

"Mitte häbematuks saada, härra!" (a122) - "Ärge muutuge häbematuks, härra!" (b94)

"/-/ ja peale karjumise suitsetate veel ning panete seega meid kõiki halvaks." (a122) - "Ja peale karjumise suitsetate veel paberossi ning suhtute seega meisse kõigisse lugupidamatult." (b94)

"See oli puhas ja vahenditu loomaliku rõõmu silmapilk." (a124) - "See oli täieliku ja vahetu puhtloomaliku rõõmu silmapilk." (b95)

"Jälle müra, jälle skandaal terves uulitsas!" (a124) - "Jälle häbitegu, jälle skandaal terves tänavas." (b95)

"Ergud aina hüppasid tal kehas." (a124) - "Tal oleksid nagu närvid kogu kehas hüplema hakanud." (b95)

"/-/ kuid jäi oodates peatuma, /-/" (a124) - "/-/, kuid jäi äraootavalt vait, /-/" (b95)

"/-/, kuid mida arvulisemaks ja kangemaks muutusid sõimusõnad, /-/" (a125) - "/-/, kuid imelik: mida rohkem teda sõimati ja mida vängemaks muutusid sõimusõnad, /-/" (b95)

"/-/, sai ta äkki saksa-murdelises, kuid väledas vene keeles padisema, /-/" (a125) - "/-/ hakkas ta äkki saksa aktsendiga väledas vene keeles padisema, /-/" (b96)

"/-/, aga siis üks tõstap jalg ja see jalg mängip klaviir, /-/" (a125) - "/-/, aga siis üks töstap ja see jalg mängib klaviir, /-/" (b96)

1929 puudu: "Aga tema võtap üks pudel ja hakkab köiki pudeliga lükkama." (b96)

"Ja kuidas voip vii veike siga akna peal karjup?" (a125) - "Ja kuidas voip vii veike siga karjup akna peal nach tänav?" (b96)

"/-/, ruubel sein rokk maksap." (a125) - "/-/, viis ruubel sein rokk maksap." (b96)

"/-/, teie peel suur satüür trükip, /-/" (a125) - "/-/, teie peel suur satiir trükip, /-/" (b96)

"/-/, kuigi asi on vana, /-/" (a126) - "/-/, ja seda viimast korda, /-/" (b96)

"/-/; kuid siin põrkas ta tagurpidi kellegi nägusa ohvitseriga kokku, /-/" (a126) - "/-/; kuid siin põrkas ta tagurpidi kellegi tähtsa ohvutseriga kokku, /-/" (b97)

"/-/ jällegi erutasite südant, jällegi tõusis keema!" (a127) - "/-/ jällegi tegite oma südamele liiga, jällegi ägestusite!" (b97)

"Ise t-teevad alatusi, /-/" (a127) - "Ise teevad alatusi, /-/" (b97)

"Teame, püssirohi, ei suutnud haavamist kannatada. Vististi tundsite end milleski haavatuna ja /-/" (a127) - "Teame, just nagu püssirohi, ei suutnud solvamist välja kannatada. Vist solvusite millegi peale ja /-/" (b97)

"Kõik need tundlikud üksikasjad, /-/ teie peate nõudmise asjus vastuse ja kohustise andma, /-/" (a129) - "Kõik need tundeküllased üksikasjad, /-/ teie olete kohustatud nõudmise asjus vastust andma, /-/" (b99)

"/-/, et kirjatoimetaja muutus pärast pihtimist tema vastu nagu hooletumaks ja põlglikumaks, /-/" (a129) - "/-/, et sekretär muutus pärast seda, kui ta oli oma elust rääkinud, tema vastu nagu hooletumaks ja põlglikumaks, /-/" (b99)

"/-/ - sedavõrt tühjaks oli saanud äkki süda. Piinava ja lõpmata üksilduse ning võõranemise sünge aisting ilmus äkki teadlikult tema hinge." (a130) - "/-/ - süda oli jäänud äkki niivõrd tühjaks. Piinava ja lõpmatu üksinduse ning võõrandumise sünge tundmus ilmus äkki teadlikult tema hinge." (b99)

"Mitte Ilja Petrovitši ette kallatud hingevalangute kõlvatus, /-/" (a130) - "Mitte see, et ta oli end alandanud Ilja Petrovitši ees kogu oma hinge väljapuistamisega /-/" (b100)

"O, mis tal praegu tegemist iseenda alatusega, kogu selle autundmusega, leitnantidega, naissakslastega, rahanõudmistega, kontoriga ja muuga!" (a130) - "Oo, mis on tal praegu tegemist iseenda alatusega, kogu selle autundega, porutšikutega, sakslannadega, rahanõudmistega, politseijaoskonnaga ja muuga!" (b100)

"/-/, taipas kogu oma aistinguga, jõuga, /-/" (a130) - "/-/, tunnetas kõigi meeltega, /-/" (b100)

"/-/ - see oli enam aisting kui teadmus või mõiste, /-/" (a130) - "/-/ - see oli enam meeltega tajutud kui mõistusega kindlaks määratud, /-/" (b100)

"/-/ ja temale asjad näidata, nurgas, augus." (a131) - "/-/ ja temale nurgas, tapeediaugus asju näidata." (b100)

"Uulitsal tuli ta täiesti meelemärkusele." (a133) - "Alles tänaval tuli ta täiesti teadvusele." (b102)

"Läbiotsimine, läbiotsimine, silmapilk läbiotsimine!" (a133) - "Läbiotsimine, läbiotsimine, kohe tulevad läbi otsima." (b102)

II
"Juba ongi ta tuba. Ei midagi ega kedagi; keegi pole oma jalga siia pistnud." (a133) - "Ta jõudis oma tuppa. Ei, keegi polnud siin käinud." (b102)

"/-/ ja siis järelejäänud püksitaskusse, /-/" (a134) - "/-/, ülejäänud aga paremasse püksitaskusse, /-/" (b103)

"/-/ ja jättis ukse pärani lahti." (a134) - "/-/ ja jättis seekord isegi ukse pärani lahti." (b103)

"/-/ peab katsuma asjad enne tallele panna." (a134) - "/-/, peab enne jäljed peitma." (b103)

"/-/ - kõik kanalisse visata, nagu tina tuhka ja asi tahe." (a134) - "Kõik kanalisse visata, küll vesi jäljed peidab, ja asi tahe." (b103)

"Juba ilma selletagi kõik vahivad, kes vastu tulevad, silmitsevad, /-/" (a135) - "Juba ilma selletagi kõik, kes vastu tulevad, vahivad, silmitsevad, /-/" (b103)

"/-/, ometi näis talle see mõte veatu." (a135) - "/-/, ometi näis talle see mõte õigena." (b104)

"Aga ka saartele ei pidanud ta saama, vaid sündis midagi muud: /-/, mida piiravad täiesti umbsed seinad." (a135) - "Aga ka saartele ta ei jõudnud, vaid juhtus midagi muud: /-/, mida piirasid igast küljest seinad." (b104)

"Siia peaks kuhugi viskama ja ära minema!" (a136) - "Asjad peaks siia kuhugi viskama ja ära minema!" (b104)

"Mitte kedagi hoovil silmates, /-/" (a136) - "Kuna hoovis ei paistnud kedagi olevat, /-/" (b104)

""Siin seissda geladut."" (a136) - "" Siin seisda keladut."" (b104)

"Selle müüri tagant läks tänav üles jalgteega /-/" (a136) - "Selle müüri tagant läks tänav, seal oli kõnnitee /-/" (b104)

"/-/, kogus kõik oma jõu /-/" (a136) - "/-/, võttis kokku kogu oma jõu /-/" (b105)

"/-/ ja läks platsi poole." (a136) - "/-/ ja suundus väljaku poole." (b105)

"Nagu tina tuhka!" (a137) - "Jäljed on peidetud!" (b105)

"Ja kuigi leitakse: kes mõtleb minu peale?" (a137) - "Ja kuigi leitakse: kes aimab, et mina olen selle sinna pannud?" (b105)

"Jah, pärast mäletas ta, et ta tol korral naeris närviliselt, kõkutaval, kuulmata, vältaval naerul ja naeris kogu selle aja, kus ta läks üle platsi." (a137) - "Jah, hiljem mäletas ta, et ta tol korral naeris närviliselt, kõkutavalt, hääletult, naeris kogu selle aja, kui ta läks üle väljaku." (b105)

"Pähe ronisid teised mõtted." (a137) - "Pähe roomasid teised mõtted." (b105)

" - Aga kurat võtku seda kõike! mõtles ta äkki lõpmatul vihahool." (a137) - ""Kurat võtku seda kõike!" mõtles ta äkki vihahooga." (b105)

"/-/, kurat võtku teda ja seda uut elu!" (a137) - "/-/, kurat võtku seda uut elu!" (b105)

1929 puudu: "Ma vilistan kõigi nende peale, ka selle peale, et ma nende ees roomasin ja lipitsesin." (b105)

"Mitte see, sugugi mitte see!" (a137) - "Ei, see pole mitte see, sugugi mitte see!" (b105)

"Aga sa tahtsid ta ju ennist vette heita, tähendab, rahakoti, ühes kõigi asjadega, mida sa samuti pole näinud..." (a138) - "Sa tahtsid ju ennist rahakoti ühes kõigi asjadega, mida sa samuti pole näinud, vette heita..." (b106)

"/-/, juba sel minutil, kus ta kükitas kasti juures /-/" (a138) - "/-/, juba siis, kui ta riidekirstu juures kükitas /-/" (b106)

"/-/ läilus kõike teda ümbritseva ja kohtava vastu." (a138) - "/-/ läilus kõige teda ümbritseva ja kohutava vastu." (b106)

"Väikese Neeva kaldale välja jõudnud, jäi ta äkki seisma - Vassili saarel, silla kõrval." (a138) - "Väikese Neeva kaldale välja jõudnud, jäi ta äkki Vassili saarel, silla kõrval seisma." (b106)

"See oli kodus, kirjutas, avas ise ukse." (b139) - "Too oli kodus, oma toakeses, ja kirjutas midagi. Razumihhin avas ise ukse." (b107)

"Rasumihin istus närudeks kulunud öökuues, tuhvlid paljail jalul, /-/" (a139) - "Razumihhin istus kulunud öökuues, tuhvlid paljaste jalgade otsas, /-/" (b107)

"Tema näol ilmenes imestus." (a139) - "Tema näost võis välja lugeda imestust." (b107)

"Mis on sinuga?" (a139) - "Mis sinuga lahti on?" (b107)

"/-/ ja vilistas siis lühidalt: /-/" (a139) - "/-/ ja laskis siis sortsu vilet: /-/" (b107)

"Sina, va vennas, lööd ju meie vennase üle, /-/" (a139) - "Sina, va sõber, trumpad ju meiesuguse üle, /-/" (b107)

"Pea ometi, pea, imelik inimene!" (a140) - "Oota nüüd, oota ometi, imelik inimene!" (b107)

"/-/, ja sülgan selle peale, /-/, trükib rahvalikke loodusteadlikke raamatukesi - /-/" (a140) - "/-/, ja vilistan selle peale, /-/, trükib mingisuguseid loodusteaduslikke raamatukesi - /-/" (b108)

"Nüüd on hakanud teine ka sihti taga ajama!" (a140) - "Nüüd on teine ka suuna võtnud." (b108)

"/-/, luuletame sellele kõige toredama pooleleheküljelise pealkirja /-/" (a141) - "/-/, mõtleme sellele kõige toredama pooleleheküljelise pealkirja välja, /-/" (b108)

"Muidugi teeb enda purju ja meelega rataste alla, aga sina anna vastust." (a142) - "Muidugi, teeb, nagu purjus oleks, ja jääb meelega rataste alla, aga sina anna vastust." (b109)

"See on nende äri, auvääriline, /-/" (a142) - "See on nende äri, kõrgeausus, /-/" (b109)

"/-/, kus ta käsipuude juures seisis ja mõtteta ning kurjalt eemale tõttavale tõllale järele vahtis, /-/" (a142) - "/-/, mil ta käsipuude juures seisis ja eemaletõttavale tõllale hajameelselt ning kurjalt järele vahtis, /-/" (b109)

"Võta, isake, Kristuse nimel." (a142-143) - "Võta, kallis isand, Kristuse nimel." (b109)

"/-/, tõsiseks kopikakorjajaks uulitsal, /-/" (a143) - "/-/, päris kopikakorjajaks tänaval, /-/" (b110)

"/-/, mille joonestik kuhugi paremini ei paista, kuid vaadelda teda siit, sillalt, /-/" (a143) - "/-/, mille siluett kusagilt paremini ei paista kui siit, sillalt, /-/" (b110)

"Ta seisis ja vahtis kestvalt ja üksisilmi kaugusse; /-/" (a143) - "Ta seisis ja vahtis üksisilmi kaugusse; /-/" (b110)

"Kui ta ülikooli läks, siis juhtus tal harilikult, - kõige sagedamini koju tulles, - juhtus võib-olla sada korda nimelt siinsamas seisma jääda, et aineti silmitseda seda tõepoolest suurepärast pildistikku, /-/" (a143) - "Kui ta ülikoolis käis, oli ta harilikult - kõige sagedamini koju tulles - siin seisatanud, et ainiti silmitseda seda tõepoolest suurepärast panoraami, /-/. Nii see oli olnud võib-olla isegi sada korda." (b110)

"/-/; täis tumma ja kurti vaimu oli temale see tore pilt..." (a143) - "/-/; see tore pilt oli temale täis tumma ja kurti hingust..." (b110)

"/-/ metsikuna ja imelikuna, /-/" (a143) - "/-/ kummalisena ja imelikuna, /-/" (b110)

"/-/ ja langes silmapilk unesse." (a144) - "/-/ ja langes kohe unne..." (b111)

"Ta ärkas alles täielikul videvikul hirmsa kisa tõttu!" (a144) - "Ta ärkas alles videviku aegu hirmsa kisa tõttu." (b111)

"/-/, iga silmapilk minestades ja piineldes. Kuid riid, hädakisa ja sõim muutus ikka suuremaks ja suuremaks. Ja oma suurimaks imestuseks kuulis ta äkki muu seas oma perenaise häält." (a144) - "/-/, hinge kinni pidades ja piineldes. Kuid riid, hädakisa ja sõim muutusid üha suuremaks. Ja oma suurimaks imestuseks kuulis ta äkki oma perenaise häält." (b111)

"/-/, tegi kangeks... Kuid müra, mis oli kestnud minutit kümme, jäi pikkamisi vaiksemaks." (a145) - "/-/, naelutas paigale... Viimaks jäi müra, mis oli kestnud kümmekond minutit, pikkamisi vaiksemaks." (b111)

"Ega pole eilsest saadik söönud. Terve päeva kolasid ümber, aga ennast piinab palavik." (a146) - "Sa pole ju eilsest saadik söönud. Terve päeva kolasid ringi, aga endal on palavik." (b112)

"/-/ validal ja kindlal toonil," (a146) - "/-/ karmilt ja kindlal toolil." (b112)

"See karjub veri sinus." (a146) - "Veri karjub sinus." (b112)

"/-/ ega teinud minekut." (a146) - "/-/ ega läinud ära." (b112)

"Peale seda algas meelemärkusetus." (a147) - "Pärast seda kaotas ta teadvuse." (b113)

Frederick Rotgers, Marc F. Kern, Rudy Hoeltzel – Vastutustundlik alkoholitarvitamine (2005)


“Mõtete kõrvalejuhtimine on tegevus, mida võite alustada kiiresti selleks, et juhtida oma mõtted kõrvale ning suunata need tervislikumale lainele. Alljärgnevalt kolm tosinat kiiret võimalust:

1.Minge jalutuskäigule.
2.Minge autosõidule.
3.Tehke kodus kehalisi harjutusi või minge spordisaali.
4.Minge jooksma.
5.Kuulake oma lemmikmuusikat.
6.Helistage sõbrale.
7.Tehke garaaž korda.
8.Valmistage mõni huvitav roog.
9.Minge raamatukokku või raamatukauplusesse.
10.Töötage aias.
11.Puhastage ja poleerige auto.
12.Minge duši alla või vanni.
13.Lugege ajalehte, ajakirja või raamatut.
14.Jooge midagi alkoholivaba.
15.Vaadake videot.
16.Kirjutage kiri või saatke elektronkiri.
17.Planeerige oma järgmist puhkust.
18.Koostage juurvilja- või rauakaupluse ostunimekiri.
19.Minge kaubanduskeskusesse.
20.Kavandage toa sisustamist uut moodi.
21.Puhastage oma külmik.
22.Seksige.
23.Minge kardirajale.
24.Makske arveid.
25.Koostage majapidamise eelarve või planeerige tuleviku rahalisi vahendeid.
26.Vaadake üle aktsiate liikumine börsil ja mõelge investeerimisele.
27.Vestelge oma lastega.
28.Minge juuksuri- või maniküürija juurde.
29.Minge massaaži.
30.Tegelge õmblemisega.
31.Alustage ajakirja koostamist.
32.Lugege Internetist oma horoskoopi.
33.Külastage sõpra.
34.Korrastage oma fotoalbum.
35.Valmistage popkorni.
36.Alustage puutööprojektiga.” (lk 103-105)

Soovitavalt võiks teha neid kõiki järjest. Väga naiivne arvata, et seda kõike ei võiks teha alkoholi saatel.

06 september, 2009

Christian Kracht – 1979 (2002)


"Sandaale kanda, dear, tähendab seda, et annad pursuidele jalahoobi näkku." (15)

Kirjeldustasandit pidi eemalolevalt kulgedes, ilma arutlusteta, jutustatakse romaanis selline lugu:
Endine geipaar on aastal 1979 turistidena Iraanis rändamas. Üks neist on terava intellektiga küüniline dändilik arhitekt ja teine, minajutustaja, esimese küljes rippuv pehmevõitu ja üsna saamatu olemisega esteedist sisekujundaja (hierarhiad on paigas, eksole). Viibitakse padudekadentlikul olengul kuskil Teherani villas, samal ajal leiavad tänavatel aset puhastava islamirevolutsiooni (wiki) pöördelised sündmused.

Peategelane kohtab peol veidi nagu tavamaailmast väljasolevat tegelaskuju, juhendajat, kes teab vägagi palju tulevikust rääkida ja juhatab peategelase muutumise teele. Prohvetliku kõnega moldaavlane Mavrocordato õhutab hajevil tegelast oma senist olemist unustama ja end avama: "Teil on õnne, te olete puhas, te olete avatud anum." (44) Mavrocordato on otsustava ja iseseisva olemisega tegelane, nartsust peategelase vastand, kes lööb sarmi ja enesekindlusega isegi peategelase arrogantset reisikaaslast. Hästi iseloomustab Mavrocordatot ka asjaolu, et ta on I maailmasõja aegse anarhistliku ajutise riigikese Cumantsa (sellest veidi) asutaja järeltulija.

Ja tõesti, toimub peategelase vabanemine, tõsi küll, välisel sunnil. Emotsionaalselt koormav eksarmastatu hukkub, Iraani islamirevolutsioon kulmineerub. "Kas mu hing on vana? Kuhu on kõik kadunud? Miks kaob kõik nii kiiresti? /---/ Kuhu on kadunud mu lihased? Kas ma võin sporti tehes kõik ennistada? /---/ Ja kui läheb paremaks, kuidas ma sellest aru saan? Ma ei taha enam nii edasi elada, mõtlesin, nii mitte. Midagi peab muutuma." (59) Vaimsusest pakatav Mavrocordato saadab ta selle peale Tiibetisse, Hiina aladel asuva Kailasa mäe ümber kõndima (turistile), suurt looduslikku mandalat "sõnama". Sest "siis olete teinud midagi suurt, midagi, et paigast nihkunud tasakaalu taastada" (89). Pärast kurnavat retke, banaalseid vahejuhtumusi, pühaduse ootust, pettumist ja ootamatult lihtsuseni jõudmist satub tegelane punahiina võimude küüsi. Romaan lõpebki tülgastava vangilaagrirutiini masendava kirjeldusega. "Me olime kadunud, meid ei olnud enam, me olime lahustunud." (141)

Vabandust, jutustasingi nüüd kõik ära sisuliselt. Austria päritolu, pikalt idas resideerunud autor on muidu saksakeelse popkirjanduse üks põhikujusid. Samas, see romaan taotleb nagu enamat kui tüüpiliselt küüniline pop. Juba keskkond pole kaasaegne lääs, vaid minevik Lähis-Idas. Ja ebatüüpiliselt on teemaks ka poliitika, kuigi peategelane ise on ikkagi tüüpiliselt ignorantne ja pidetu lääne inimene. Ja mitmed tegelased küsivad kurjuse päritolu kohta – huvi metafüüsika suunas. Samas on romaan ikkagi hõredavõitu. Mitte ses mõttes, et pinnapealne ja seisukohavõtte pilduv, vaid lihtsalt napisõnaline – salapära ja mitmetähenuslikkuse kude, mis siit tekkida võiks, jääb pigem juhuslikuks. Mavrocordato kuju jäi ka ikka üsna segaseks.

Romaan sattus ilmuma NY septembriterrori aegu ja oma islamitemaatikaga saavutas seetõttu saksakeelses meedias ka üsna laia huvi. Ja ma usun, et ideoloogiate ja fundamentalismi, neisse kadumise või nende läbi teostumise paradoksidest (sest mingis perversses mõttes teostab oma "võimu" ka vangilaagris rahva heaks orjaja) võikski pikemalt arutleda. Võim ja indiviid, muutused, enda kehtestamine ja sellest tekkiva kurjuse loomus jms. Selline poliitika- ja eetikateemaline gümnaasiumikirjand tuleks kokku küll. Või siis – usun, et tekstist saaks aeglaste mõjuvate panoraamkaadritega road-movie või hoopis näiteks nostalgiat ja selle kadu lahkava lavastuse. Teatrilavale ongi seda mitmeid kordi juba toodud.

Andrew Nagorski – Ajaloo suurim lahing (2009)


Võibolla on raamat liialt pealiskaudselt ülevaatlik – pikas sissejuhatuses jutt nii Napoleoni Moskva sõjakäigust kui ka Stalini ja Hitleri lapsepõlvest; lääne lugejale tehakse kõik ülevaatlikult selgeks, iseenesest piisanuks triviaalseid teadmisi kasvõi mõne lausega mainida – seetõttu on esimesed 100 lehekülge kuidagi lohisevad.

Muidugi on nõukogude-natside sõja kvantiteetne pool mõistusele vastuvõetamatus suurusjärgus. Huvipakkuvad on ellujäänutelt kogutud mälestused; samuti nõukogude poole ettevalmistused juhuks kui Moskva tulnukski loovutada – kõik need linna jäetavad diversandid ja tulevased “ülejooksikud” ja mis kõik veel välja mõeldi.

Inglise ja Ameerika sõjaaegne diplomaatia N.Liiduga on põnev lugemine, pagana Roosevelt andis Balti riigid Stalinile ära. Et autor on poola päritolu, siis ehk seetõttu on MRP piiride jagamine mõneti suurema tähelepanu all?

05 september, 2009

Vladimir Kantor – Krokodill (2009)


“Siis sõitsid nad Tolja juurde, kes oli küll ilmatu suurt kasvu, kuid elas ilma naiseta.” (lk 19)

Tahaks mälu värskendada – milliseid kohvikuid kutsuti nõukogude ajal “akvaariumiteks”? (Või senini kasutatakse sellist hüüdnime?) Mäletan, et kodukandis hüüti üht kohta nii, hiljem keskkooli ajal sai vedeletud samuti ühes sellises, hmm, kohvikus.

70. aastate lõpu kõrgharidusega Venitška, joodikuteema pakub muidugi nalja ja äratundmist, aga samas on kurb. Kui tavaliselt on sellised joomakangelased suhteliselt elujõulised, siis meie Leopold on selline tüsenev hiliskeskealine. Petlikult kindlana näiv jutustamine – aegajalt ilmneb vasturääkimisi sisemonoloogides, enese ilustamine ja haletsemine. Või peaks raamatut uuesti lugema.

Nõukogulik alternatiivmaailm (või lihtsalt üks paljudest väikestest maailmadest?), ent mitte kontrakultuuriline nähe vaid üks osa üldisest süsteemist (nn liigne inimene, nagu teoses ja järelsõnas mainitud) – omamoodi väikekodanlik heaolumaailm; kristalli ja sektsioonikappide asemel mõnus sotsiaalne täislakkumine. Metropol kui võimaluste kaevandus.

Pohmelliga on seda raamatut üsna sünge lugeda.

“Elatanud naised olid kehakad, prisked, tüsedad, Ljova arvas, et nähtavasti kuulusid nad tollesse “sotsiaalsesse kihti”, kus naise ilu nähti keha tüseduses, priskuses, külluslikkuses. Ta koguni kuulis ühe naise lauset, mis kinnitas tema mõtet: “No näed, Andrei võttis kõhna naise, ja mis sellest välja tuli! Kõhnad on kurjad, isepäised.” Varem oli Ljova, kui ta nägi selliseid tüsedaid naisi bussis või trammis, kus nad võtsid oma lihakehade alla peaaegu kaks istekohta või ummistasid läbipääsu täielikult ära, endamisi mõelnud, et selline tüsedus on ühiskonnavastane, antisotsiaalne. Nüüd mõtles ta, et võib-olla on paksemad naised see-eest tõesti südamlikumad. Ja samas, taibanud oma mõtet, otsustas, et on lõplikult lolliks läinud, kui ta juba on võimeline selliselt arutlema.” (lk 92)

ekspress
epl

02 september, 2009

A. Kivistik – MIKU, “Meksikoola” ja inimene kosmosest (1970)


Peetrikese unenägu: “Ma nägin, nagu oleksin ma selle laeva peal. Me sõitsime kaua aega eemal kallastest, inimestest, teistest laevadest. Ja siis korraga ühel päeval, tuhandete miilide kaugusel mandrist, nägime me meres inimest. Ta ujus meie poole. Me lasksime paadi vette ja võtsime ta peale. Tal olid punased silmad ja sinised juuksed. Ta oli inimene kosmosest, noh, mingilt teiselt taevakehalt, aga ta sai meie jutust aru. Ta ütles, et nad jälgivad juba kaua aega Maa elu ja neile see ei meeldi. Neile ei meeldi aatomipommid, mida Maa peal valmistatakse. Neile ei meeldi, et kõik Maa inimesed pole nagu üks pere. Nad nägid meie sõdu ja neil oli meist kahju. Neil oli kahju inimestest, kes vahetasid tööriista relva vastu, et üksteist tappa. Ta ütles, et tema planeedil on kõik inimesed sõbrad. Kõik on õnnelikud, armastavad üksteist ja elavad rahus. Ja neil oli valus vaadata, mis sünnib meie planeedil. Sellepärast tulid nad siia, et öelda kõikidele inimestele: “Elage rahus ja sõbralikult! Hävitage pommid! Kõik, mis teil on, jagage vennalikult, ainult siis olete te õnnelikud!”” (lk 50)

Kosmose ja küberneetikaajastu virvendus eesti lastekirjanduses. Peategelane Andres on keskmine koolipoiss, kes püüab leida kohta klassikaaslaste hulgas (mitte just eriti edukalt). Andrese vend tegeleb muuhulgas robotite loomisega (kuskil kuuris!) ja nii muuseas, tühjalt kohalt tekibki tehisintelligentlik robot MIKU (kahjuks ei saa teada, mis seisab selle täheühendi taga). Jabur, kuidas MIKU tegevusse asub, käib ja jookseb ja lendab, ning üleüldse osutub kuritahtlikuks masinavärgiks. Aga leidub rohtu sellegi vastu, ning üheskoos suundutakse pioneerilaagrisse head tegema. Ahjaa, tegutseb ka inimene kosmosest, ent las see jääb saladusloori taha.

Selliste raamatute puhul ei oska öelda, kui õige oleks rääkida pioneerlikest poistest (ja tüdrukutest) või nõukogulikest noormeestest. Eks siin muidugi ole pioneeritemaatikat, aga peamine rõhk ehk siiski seiklusjanul ja ulmelistel unistustel. Huvitav, kas praegusel ajal mõni laps unistab kaubalaeva meremeheks saamisest? Pigem ehk tahetaks jahti omada. Pisut poolik tundub tekst olevat, ennekõike puised dialoogid. Huvitav, kas Kivistik on veel tekste avaldanud?

Naiivne lastejutt, pole just ime, et raamat tundub unustusehõlmas olevat.

01 september, 2009

Juha Vuorinen – Kristiani noorusaastad (2009)


“Haigla ooteruumis tegi Kristian politseinikele ettepaneku:
“Oleksite võinud teda pähe lasta.”
“See oli väike arusaamatus, ta on nii äkiline mees ja kirves oli tal ka käes,” seletas politseinik piinlikkust tundes.
“Siis oleks võinud ju munadesse lasta.”
“Kuule, poiss, kas sul on oma isaga mingeid probleeme?”
“Ei, kuidas nii?” imestas Kristian, ilmsüüta ilme lapsenäol.” (lk 11)

Huvitav, kui lugeda neid Vuorineni joomahulluseeria raamatuid kronoloogilises järjekorras, kui mitu raamatut viitsiks läbi lugeda. See oleks vast avaraamat?

“Otto tahtis ikka kindel olla, et saab kindlasti loomaliha. Ta tõusis püsti, pani mõlemad nimetissõrmed otsaette sarveks, vaatas süngel pilgul ettekandjat ja tõi kuuldavale kaikuva:
“Ammuu!”” (lk 103)

Kaheksakümnendad ikka jube ajastu, jälk muusika ja rõve riietumine. Tänan jumalat, et pole enam koolidiskovanuses.

“Tüdrukud olid Kristianit siiamaani pidanud mingiks vastu võrkaeda nõjatuvaks tennispallipõrgatajaks, kelle suurim väljakutse oli Rubiku kuubiku kokkupanemine. Nüüd kiirgas sellest pastelsest mehest sangari karismat, sest mitte iga kutt ei julgenud selga panna roosat pikeesärki, rääkimata kolme tüdruku kõrvalt vaadates vabalt kõvaks ajamisest.” (lk 185)

Tiinekate amelemisest on imelik lugeda. Kristianist jääb suht normaalne mulje võrreldes hilisemate aastate poolidioodistunud tüübiga. Mis juhtus?

“ “Isa?” ehmatas Memmu.
“Mh-mida kuradit te siin enda meelest teete?” mürises madal mehehääl.
Vaatepilt oli kõnekas. Memmu oli, perse püsti, põlvili ja Kristian, selg pulksirge, Memmu taguotsas kinni. Ja kara oli loomulikult juureni kõige pühamasse paika torgatud. Midagi mõtlemata vastas Kristian välkkiirelt:
“Me magame.”” (lk 210)

siinpool silmapiiri
trakyllmaprokrastineerinj2lle
raamatukoi lugemislood

David Benioff – Varaste linn (2009)


“Päevad olid muutunud katastroofide segadikeks; mis pärastlõunal tundus võimatuna, oli õhtuks ilmselge tõsiasi. Taevast langesid sakslaste surnukehad; inimsööjad müüsid Heinaturul inimestest tehtud vorste; kortermajad kukkusid kokku, koertest said pommid; külmunud sõduritest said märgipostid; pooliku näoga partisan vaarus lumes ja silmitses kurvalt enda mõrtsukaid. Mu kõhus polnud toiduraasugi, luudel rasva ega kehas rammu sellest jõleduste paraadist midagi arvata. Ma liikusin lihtsalt edasi, lootes leida endale veel pool viilu leiba ja polkovniku tütrele tosin muna.” (lk 217-218)

“Moodne aeg” paistab kõrvalt vaadates pisut segaselt koostatud sarjana – üheltpoolt huvitavad tekstid (Burgess, Pelevin, Murakami, Rushdie jt), teiseltpoolt jutukad (Hornby, Beigbeder, Regener jt) – kas menukate jutukate varjus püütakse lugejatele tutvustada väärtkirjandust? Millised on selle sarja koostamise põhimõtted? Eks selle raamatu tutvustust lugedes tekkis väike eelarvamus – et stsenarist ja ameeriklane kirjutab Leningradi blokaadist ja üleüldse Ida-Euroopa asjadest. Aga – raamat on huviga loetav ja kaasakiskuv, ehk kunagi tõesti saab filmigi näha.

Küüniline, must huumor; lademetes vägivalda ja laipu ja külmust ja nälga; nõukogude ja fašistliku sõjamonstrumite kokkupõrge, kõverpeegel mõlema sõjaideoloogiast (Benioff ei anna hinnanguid – sõda on ühtviisi pask). Lihtsalt väikesed inimesed sõja hammasratastes – kes peab sellises olukorras üles kasvama (Lev), kes püüab oma loomust kõigest hoolimata alal hoida (Kolja), kes muutub veelgi hirmuäratavamaks võimu tööriistaks (Vika). Segu sõjaõudustest ja noorte poiste seksuaalsest frustratsioonist, Thanatos ja Eros.

Millegipärast vahel nagu ootad, et toimuks korraga pelevinlik varjudemaailma avanemine. (Ehk mõneti pelevinlik on raamatus see Kolja olematu romaani “Hoovi jahikoer” teema.) (Aga miks peab iga nüüdisajal kirjutatud Venemaad käsitlev romaan sisaldama pelevinlikkust? Ei pea ju.) Heinaturg on ikka Heinaturg. Ühes kohas mainitakse Eestitki, kus jutt Eesti terasetehaste orjatööst (lk 196). Noh, terasetehas on liialdus, orjatöö mitte. Lisaks mõned huvitavad vene ropenduste jäljendused.

Täiesti pandav raamat.

trakyllmaprokrastineerinj2lle
sehkendamine

30 august, 2009

Feodor / Fjodor Dostojevski – Kuritöö ja karistus II (1929/1987)



(numero uno) ja kolmonen

IV
“Asja peasisu oli ta oma mõttes otsustanud.” (a53) - “Sisuliselt oli ta küsimuse oma peas juba lõplikult otsustanud: /-/” (b41)

“/-/, millest sa minuga mõtled rääkida; /-/” (a54) - “/-/ millest sa minuga mõtled nii palju rääkida; /-/” (b41)

“Kas räägiti kõik sõnad otseteed ja varjamata /-/” (a54) - “Kas räägiti kõik sõnad avameelselt ja varjamata /-/” (b42)

“/-/: emale tundus ta käredana, pisut, ja naiivne emake ronis kohe oma tähendustega Dunjakese juurde. See aga, iseenesestki mõista, “vastas pahaselt”.” (a54) - “/-/: emale tundus ta pisut käredana ja naiivne emake läks kohe oma tähendustega Dunjakese juurde. Too aga iseenesestki mõista sai pahaseks, “vastas tusaselt”.” (b42)

“Kurjus tõusis temas ikka tugevamini ja tugevamini /-/” (a55) - “Viha pulbitses temas ikka tugevamini ja tugevamini /-/” (b42)

“/-/, kraami võttis oma toimetada, /-/” (a55) - “/-/, võttis enda peale kraami edasitoimetamise, /-/” (b42)

“/-/, palkavad matsikese, kel roguskiga kaetud vanker /-/” (a55) - “/-/, palkavad talumehe, kel on roguskiga kaetud vanker /-/” (b42)

“Ja pealegi rahul, rahul!” (a55) - “Ja pealegi on nad väga rahul!” (b42)

“/-/, mitte kopika konkimine, /-/” (a55) - “/-/, mitte kopika korjamine, /-/” (b43)

“/-/: “Ise, tähendab, loobun.”” (a56) - “/-/: “Ma ise loobun.”” (b43)

“Hoia taskuid!” (a56) - “Võta näpust!” (b43)

1929 puudub: “Seda ma teadsin. Ma teadsin seda juba kaks ja pool aastat tagasi. Sellest ajast peale olen kaks ja pool aastat mõelnud sellele, et “Dunjake suudab nii mõndagi välja kannatada”.” (b43)

“Svidrigailovid on rasked!” (a57) - “Svidrigailoveid on raske taluda!” (b44)

“Ja kuigi härra Lužin oleks ainult puhtast kullast või ainsast briljandist, ka siis ei oleks ta nõus tema seaduslikuks sohinaiseks hakkama!” (a57) - “Ja kuigi härra Lužin oleks puhtast kullast või briljandist, ka siis ei oleks ta nõus tema seaduslikuks liignaiseks hakkama!” (b44)

“Veel enam, selleks mõtleme erilise nupuka väitestiku, /-/” (a58) - “Veel enam, selleks mõtleme välja oma kasuistika, /-/” (b44)

“/-/, võib ta ülikoolis ülal pidada, kontoris äriosanikuks tõsta, kogu tema saatuse kindlustada; /-/” (a58) - “/-/, et ta saaks ülikoolis käia, tõusta kontoris äriosanikuks, kindlustada kogu oma karjääri; /-/” (b44)

“Noh, kuis siis niisugusele esimesele pojale mitte tütart ohvriks tuua!” (a58) - “Noh, kuidas siis niisugusele esiklapsele mitte tütart ohvriks tuua!” (b44-45)

“/-/, kuni seisab maailm!” (a58) - “/-/kuni püsib maailm!” (b45)

“Kas jõud käib üle?” (a58) - “Kas on jõukohane?” (b45)

“Kas pole nõnda, eks?” (a58) - “Kas pole nõnda, mis?” (b45)

“Kas mõistate, et Lužini puhtus pole midagi muud kui on Sonjakese puhtus, /-/” (a58) - “Kas mõistate, et Lužini puhtus on samasugune kui Sonjakese puhtus, /-/” (b45)

“Noh, aga kui pärast käib üle jõu, kas kahetsete?” (a59) - “Kui pärast käib üle jõu, kas kahetsete?” (b45)

“Aga mis saab siis emaga?” (a59) - “Kuid mis saab siis emast?” (b45)

“Ma ei mõista seda!” (a59) - “Ma ei võta seda vastu!” (b45)

“Aga missugune õigus sul selleks on?” (a59) - “Missugune õigus on sul selleks?” (b45)

“Kuid kümne aasta jooksul jõuab su ema pearätikuist pimedaks jääda, /-/” (a59) - “Kuid kümne aasta jooksul jõuab su ema pearätikute tegemisest pimedaks jääda, /-/” (b45)

“ - sõnakuulelikult saatusele, nagu ta on, alluma alatiseks, /-/” (a60) - “ “Sõnakuulelikult alluma saatusele, nii nagu ta on, alluma alatiseks, /-/” (b46)

“/-/, ta tundis ette, /-/” (a60) - “/-/, ta aimas ette, /-/” (b46)

“/-/ ja silmis läks mustaks.” (a60) - “/-/ ja silmade ees läks mustaks.” (b46)

“/-/; ise oli ta aga sel silmapilgul K. puiesteel.” (a60) - “/-/; ta viibis sel hetkel K. puiesteel.” (b46)

“Pinki otsides nägi ta sammu kakskümmend enda ees naisterahva minevat, kuid alguses ei pannud ta seda lähemalt tähele, nagu ei vaadelnud ta teisigi asju, mis temast mööda vilksatasid.” (a61) - “Pinki otsides nägi ta umbes kahekümne sammu kaugusel enda ees naisterahvast minevat. Algul polnud ta teda tähele pannud, nagu ta ei vaadelnud teisigi asju, mis temast mööda vilksatasid.” (b46)

“Kuid minevas naisterahvas oli midagi nii imelikku /-/” (a61) - “Kuid tema ees minevas naisterahvas oli midagi nii imelikku /-/” (b47)

“Esiteks – tüdruk oli nähtavasti üsna nooruke ja läks valitsevas kuumuses palja peaga, ilma varju ja kinnasteta, kuidagi naeruväärselt kätega veheldes.” (a61) - “Esiteks – tüdruk oli nähtavasti üsna nooruke ja läks sellises kuumuses palja peaga, ilma päikesevarjuta ja kinnasteta, kuidagi veidralt kätega vehkides.” (b47)

“Lõpuks, tüdruk ise astus lõdvalt, /-/” (a61) - “Kõigele lisaks tüdruk ise astus lõdvalt, /-/” (b47)

“/-/, ja kui see oli sinna saabunud, langes ta pingile, selle nurka, laskis pea seljatagusele ja sulges silmad, /-/” (a61) - “/-/, parajasti kui see istus pingile, ühte nurka, toetas pea seljatoele ja sulges silmad, /-/” (b47)

“Imelik ja metsik oli niisugust nähtust vaadata.” (a61) - “Imelik ja võigas oli niisugust nähtust vaadata.” (b47)

“/-/, ühe jala tõstis ta teise peale ja paljastas teda selle juures kaugelt rohkem kui sünnis, /-/” (a61) - “/-/; ta tõstis ühe jala teise peale ja paljastas seejuures jalga kaugelt rohkem, kui on sünnis, /-/” (b47)

“/-/, vaid seisis kaheldes tema ees.” (a62) - “/-/, vaid seisis kõheldes tema ees.” (b47)

“/-/, veripunane, piimvalge, roosad huuled ja vuntsid /-/” (a62) - “/-/, punaste põskedega ja roosade huultega, vuntsidega, /-/” (b47)

“Raskolnikov sai hirmus vihaseks, tal tõusis äkki tahtmine seda moehalpi kuidagi haavata.” (a62) - “Raskolnikov sai vihaseks, tal tõusis äkki tahtmine seda moealpi kuidagi solvata.” (b47-48)

“Hei, Svidrigailov!” (a62) - “Kuulge, teie, Svidrigailov!” (b48)

“/-/, kortsutas kulmu ja imestas kõrgilt.” (a62) - “/-/, kulmu kortsutades ja avaldas kõrgilt oma imestust.” (b48)

“/-/ - nende vahel seisis kordnik.” (a62) - “/-/ - nende vahel seisis politseinik.” (b48)

“/-/: kes teda teab, millistest ta on, /-/” (a63) - “/-/: kes seda teab, kes ta on, /-/” (b48)

“/-/ ja teda ära näpata, /-/” (a63) - “/-/ ja teda endaga kaasa meelitada, /-/” (b48)

“Mina ise nägin, kuidas ta teda silmas pidas, /-/, ainult mina oli talle tüliks, /-/” (a63) - “Mina ise nägin, kuidas see moenarr teda silmas pidas, /-/, kuid mina segasin teda /-/” (b48)

“/-/, nagu keeraks ta paberossi... Kuidas teha, et tüdrukut mitte temale anda?” (a63) - “/-/, nagu keerutaks käes paberossi... Mis teha, et ta tüdrukut mitte endale ei saaks?” (b49)

“/-/ ja tema näojoontes avaldus tõsine kaastundmus.” (a63) - “/-/, ja tema näos avaldus tõsine kaastunne.” (b49)

“ - Ah, kui kahju! ütles ta pead kõngutades, - alles sootuks nagu laps teine.” (a64) - “ “Ah, kui kahju!” ütles ta pead vangutades. “Alles täiesti laps teine.” (b49)

“/-/ (ta kobas käega taskust otsida ja tõi kakskümmend kopikat nähtavale; /-/” (a64) - “(ta kobas käega taskus ja võttis sealt kakskümmend kopikat, /-/” (b49)

“/-/ ja tegi jällegi käega tõrjuva liigutuse.” (a64) - “/-/ ja lükkas jällegi tõrjuvalt käega.” (b49)

“Peast võib teada, /-/” (a65) - “On läbi näha, /-/” (b50)

“/-/ hüüdis ta vurrumehele järele.” (a65) - “/-/ hüüdis ta vuntsidega mehele järele.” (b50)

“ - E-eh! lausus kroonumees käega lüües /-/” (a66) - “ “Ahah!” lausus politseinik käega lüües /-/” (b50)

“Esiteks virutab teda, siis annab ehk vitsu, /-/” (a66) - “Esiteks virutab talle paar tulist, siis annab ehk vitsu, /-/” (b51)

“Pärast seda varsti haigemaja (see sünnib ikka nendega, /-/” (a66) - “Pärast seda läheb haiglasse (nii juhtub ikka nendega, /-/” (b51)

“Öeldakse: protsent, tähendab, pole vaja ärevaks saada.” (a67) - “Öeldakse: protsent, tähendab, pole vaja rahutuks minna.” (b51)

“Ta imestas. Rasumihin oli üks tema endistest seltsimeestest ülikoolis.” (a67) - “Ta imestas enda üle. Razumihhin oli üks tema endistest ülikoolikaaslastest.” (b51)

“/-/, võõrastas kõiki, /-/” (a67) - “/-/, hoidus kõigist kõrvale, /-/” (b51)

“Siiski, varsti jäid ka teised ise kõik temast eemale.” (a67) - “Ja nii jäid varsti ka teised ise temast eemale.” (b51)

“Mõnedele seltsimeestele tundus, /-/” (a67) - “Mõnedele ülikoolikaaslastele tundus, /-/” (b52)

“Kuid Rasumihiniga käis ta läbi, s.t. mitte just seda, vaid oli temaga siiski avalikum ja jutukam.” (a68) - “Kuid Razumihhiniga käis ta millegipärast läbi, ja kuigi nende vahele ei siginenud erilist sõprust, oli ta tema suhtes siiski avameelsem ja jutukam.” (b52)

“Ometi peitus selle lihtsuse varjul niihästi sügavus kui ka eneseväärtus. Tema paremad seltsimehed said sellest aru ja armastasid teda. Ta polnud sugugi rumal, ehk küll tõepoolest mõnikord kohmakas.” (a68) - “Selle lihtsuse varjul peitusid niihästi hingesügavus kui ka eneseväärtus. Ta paremad sõbrad said sellest aru ja kõik armastasid teda. Ta polnud sugugi rumal, ehkki tõepoolest mõnikord lihtsameelne.” (b52)

“Mõnikord märatses ta ja tal oli rammumehe kuulsus. Ükskord öösi, hulgakesi, virutas ta kordniku, kes versokit kaksteist pikk, ainsa hoobiga maha. Juua võis ta lõpmata, kuid võis ka üsna ilma selleta olla; mõnikord hullas võimatult, kuid võis ka mitte põrmugi hullata.” (a68) - “Mõnikord mürgeldas ta ja tal oli jõumehe kuulsus. Ükskord öösi, kui noormehed hulgakesi jalutasid, virutas ta politseiniku ainsa hoobiga maha. Juua võis ta lõpmatult, kuid võis ka ilma selleta olla, mõnikord tegi ta hulle tempe, kuid võis ka neid mitte teha.” (b52)

“/-/ ja et nähtavasti mingisugused halvad olud ei suutnud teda maha rõhuda. Tema võis kas või katust korterina tarvitada, /-/” (a68) - “/-/ ja et nähtavasti mingisugused ebaõnnestumised ei oleks suutnud teda maha rõhuda. Tema oleks võinud kas või katusel elada, /-/” (b52)

“Tema teadis arvamata hulga allikaid, kust ta võis ammutada, iseenesestki mõista tööga.” (a68) - “Ta oli väga vaene ja pidas ise ennast ülal, muretsedes kuidagi tööga raha.” (b52)

“/-/, sest kõigest jõust tõttas ta oma olukorda parandama, et võimalik oleks õppimist jätkata.” (a68) - “/-/, sest ta oli juba astunud energilisi samme, et oma olukorda parandada, et võimaliks oleks õppimist jätkata.” (b52)

“Ükskord, kuus kuud tagasi, pidid nad uulitsal kohtama, /-/” (a68) - “Ükskord, kaks kuud tagasi, oleksid nad tänaval peaaegu kohtunud, /-/” (b52)

V
“/-/; rahutult otsis ta selles nähtavasti kõige harilikumas sammus mingit kurjakuulutavat mõtet.” (a69) - “/-/; rahutult otsis ta selles näilikult kõige harilikumas sammus enesele mingit halvaendelist mõtet.” (b53)

“/-/, peaaegu iseenesest tuli talle väga kauase arutamise järel imeveider mõte pähe.” (a69) - “/-/, peaaegu iseenesest, tuli talle väga kauase arutamise järel veider mõte pähe.” (b53)

“Ja äkki tuli ta meelemärkusele.” (a69) - “Ja äkki ta toibus.” (b53)

“/-/ - aga kas siis see sünnib? Sünnib see tõesti?” (a69) - “/-/ “aga kas see siis toimub? Toimub see tõesti?”” (b53)

“Ergulin värin muutus kehas mingisuguseks palavikuliseks; /-/” (a70) - “Närviline värin muutus kehas nagu palavikuliseks; /-/” (b53)

“/-/ ja nagu jõudu pingutades hakkas ta vastutulevaid asju silmitsema, otsides selles nagu suuremat lahutust, kuid see õnnestus tal halvasti, ja iga silmapilk langes ta uuesti mõtteisse.” (a70) - “/-/ ja nagu jõudu pingutades, hakkas ta tee ääres olevaid esemeid silmitsema, otsides selles nagu suuremat meelelahutust, kuid see õnnestus tal halvasti, ikka ja jälle langes ta mõtteisse.” (b53)

“/-/ ja päratu suurte pitsitavate ning rõhuvate majadega.” (a70) - “/-/ ja päratu suurte ahistavate ning rõhuvate majadega.” (b54)

“Kohtasid teda ka toredad kalessid, /-/” (a70) - “Talle tulid vastu ka toredad kalessid, /-/” (b54)

“/-/: leidus kopikat kolmkümmend: /-/” (a70) - “/-/: oli ligemale kolmkümmend kopikat.” (b54)

“Söögimajja sisse astunud võttis ta klaasi napsi /-/” (a70) - “Söögimajja sisse astunud, võttis ta pitsi viina /-/” (b53)

“Juba ammugi polnud ta napsi joonud ja sellepärast mõjus see silmapilk, olgugi et ta ainult ühe klaasikese jõi.” (a70-71) - “Juba ammugi polnud ta viina pruukinud ja sellepärast hakkas see kohe pähe, olgugi et ta ainult ühe pitsklaasitäie oli joonud.” (b54)

“Niisugused unenäod, haiglased unenäod, /-/” (a71) - “Niisugused haiglased unenäod /-/” (b54)

“Raskolnikov nägi hirmust und. Ta nägi oma lapsepõlve, nende kodulinnas.” (a71) - “Raskolnikov nägi hirmsat und. Ta nägi oma lapsepõlve oma kodulinnas.” (b54)

“Ilm on tumedavõitu, /-/, nagu ta tema mälestises alal hoidunud: /-/” (a71) - “Ilm on pimedavõitu, /-/, nagu ta tema mälestuses on säilinud: /-/” (b55)

“/-/, mustendab metsatutt.” (a71) - “/-/, mustendab metsatukk.” (b55)

“/-/ ning riieldi nii sagedasti; /-/” (a71) - “/-/ ning nii sageli kakeldi, /-/” (b55)

“Kõrtsi juurest läheb tee läbi, küladevaheline tee, /-/” (a71) - “Kõrtsi juurest läheb läbi külavahetee, /-/” (b55)

“Vingerdades läheb see tee edasi ja sammu kolmesaja kaugusel käib ta paremalt poolt ümber linna surnuaia. Keset surnuaeda kivikirik, millel roheline kuppel ja kus ta iga aasta korda kaks käis isa ja ema seltsis, /-/” (a71-72) - “Loogeldes läheb tee edasi ja keerab umbes kolmesaja sammu kaugusel paremalt poolt ümber linna surnuaia. Keset surnuaeda on rohelise kupliga kivikirik, kus ta iga aasta oli paar korda käinud isa ja ema seltsis, /-/” (b55)

“Alati võeti siis kaasa riisiputru valgel taldrikul, söögirätikusse mässitult, puder oli aga magus ja rosinatega, mis ristina riisi sisse tipitud.” (a72) - “Alati võeti siis kaasa kutjaad valgel vaagnal, salvrätikusse mässitult, kutjaa oli magus ja rosinatega, mis ristikujuliselt riisi sisse tipitud.” (b55)

“/-/, enamasti ehtepaljaid pühapilte, /-/” (a72) - “/-/, enamjaolt ilma eheteta pühapilte, /-/” (b55)

“/-/, kes suri kuuekuuselt ja keda ta ka sugugi ei tundnud ega mäletanud: /-/” (a72) - “/-/, kes oli surnud kuuekuuselt ja keda ta samuti kunagi näinud ega võinud seetõttu teda mäletada: /-/” (b55)

“/-/ - kari linnanaisterahvaid, talunaisi, /-/; kõrtsi trepi kõrval seisab vanker, kuid imelik vanker.” (a72) - “/-/ - hulk nägusasti rõivastatud linnanaisi, agulieitesid, /-/, aga kõrtsitrepi kõrval seisab imelik vanker.” (b55)

“/-/, kuna tema seda nii haletsevalt, haletsevalt pealt vaatab, peaaegu nutmagi kipub hakkama, /-/” (a73) - “/-/, temal on seda nii hale, nii hale pealt vaadata, peaaegu nuttki kipub peale, /-/” (b56)

“ - Kõrb ajab tingimata juba kahekümne ligi, vennad!” (a73) - “ “Võik ajab tingimata juba kahekümne ligi, sõbrad!”” (b56)

“ - Matvei läks ennist halliga minema, /-/” (a73) - “ “Matvei läks ennist kõrviga minema,”” (b56)
“/-/ naerab hulk.” (a73) - “/-/ naerdakse rahvahulgas.” (b56)

“ - Ärge haletsege, vennad, igaüks piits pihku, olge valmis!” (a73) - “ “Ärge haletsege, sõbrad, igaühel piits pihku, olge valmis!”” (b56)

“Ta on punases puuvillases riides, /-/” (a74) - “Tal on seljas punased puuvillased rõivad, /-/” (b56)

“Kõlab: “noh!”” (a74) - “Kõlab: “Nõõ!”” (b57)

“/-/, vaid sammu käies suudab ta vaevalt, vaevalt liikuda, siblib jalgadega, /-/” (a74) - “/-/ vaid sammu käies suudab ta hädavaevu liikuda, sibab jalgadega, /-/” (b57)

“Löön maha!” (a74) - “Piitsutan ta surnuks!”” (b57)

“ - Papake, papake, hüüab ta isale, - papake, mis nad teevad? Papake, nad peksavad vaest hobust!” (a74) - “ “Taat, taat,” hüüab ta isale, “taat, mis nad teevad? Taat, nad peksavad vaest hobust!”” (b57)

“ - purjus teised, hullavad, lollid, lähme, ära vaata!” (b74) - “ “Purjus teised, hullavad, lollid, ära vaata!”” (b57)

“ - muud midagi.” (a74) - “ “Ega enam midagi.” (b57)

“ - Oled sa ristita või, sina metstont!” (a74) - “ “Oled sa ilma ristita või, sina metslane!”” (b57)

“Minu oma varandus!” (a75) - “Minu oma!” (b57)

“Äkki kõlab naeruvaling ja see katab kõik: /-/” (a75) - “Äkki kõlab naerupuhang see matab kõik enda alla: /-/” (b57)

“Isegi vanamees ei suutnud hoiduda, et mitte naeratada.” (a75) - “Isegi vanamees ei suutnud hoiduda naeratamast.” (b57)

“Igaüks läheb oma küljelt.” (a75) - “Kumbki ise küljelt.” (b57)

“Kõlab metsik laul, kõriseb trumm, saatesalmis vile.” (a75) - “Kõlab metsik laul, põriseb trumm, refräänis lööb kaasa vile.” (b58)

“ - Minu enda varandus! karjub Mikolka ja langetab kõigest jõust aisa." (a76) - ""Minu oma!" karjub Mikolka ja virutab kõigest jõust aisaga." (b58)

" - Langeb tingimata silmapilk, vennad, siin on ta lõpp! karjub rahvahulgast keegi." (a76) - ""Langeb silmapilk, siin on ta lõpp!" karjub üks vaatepildi nautija rahvahulgast." (b58)

"/-/ ja kargab erutatult vankrist." (a76) - "/-/ ja kargab nagu meeletu vankrist." (b58-59)

"Mikolka jääb külje peale seisma ja peksab raudkangiga uisapäisa loomale selga." (a76-77) - "Mikolka jääb kõrvale seisma ja hakkab loomale kangiga huupi selga peksma." (b59)

"/-/ ja sõnad karjatusena pääsevad pitsitatud rinnast." (a77) - "/-/ ja sõnad pääsevad ängistatud rinnast välja karjatusena." (b59)

"Ta võtab isa ümbert kätega kinni, kuid rinnas pitsitab, pitsitab." (a77) - "Poiss võtab isa ümbert kätega kinni, kuid rinnas pitsitab hirmsasti." (b59)

"Ärgates oli ta üleni higine, juuksed higist märjad, rind hingeldas ja hirmunult ajas ta enda üles." (a77) - "Ta ärkas üleni higisena, ka juuksed olid higist märjad, ta hingeldas. Hirmunult ajas ta enda üles." (b59)

"Lehena värises ta seda rääkides." (a78) - "Nagu haavaleht värises ta seda rääkides." (b59)

"/-/, heleda ja punase päikese heledat loojaminekut." (a78) - "/-/, erepunase päikese heledat loojakut." (b60)

“/-/, poodides ja poekestes, /-/” (a79) - “/-/, poodides ja turuputkades, /-/” (b61)

“/-/ oli palju igasuguseid sahkerdajaid ja närakaid.” (a79) - “/-/ oli palju igasuguseid sahkerdajaid ja räbaldunud hulguseid.” (b61)

“See oli Lisaveta Ivanovna või, nagu kõik teda hüüdsid, lihtsalt Lisaveta, sellesama eide, Aljona Ivanovna, noorem õde, kelle juures Raskolnikov eile käis oma uuri pantimas ning proovi tegemas ja kes oli kolleegia registraatori lesk - liiakasuvõtja.” (a80) - “See oli Lizaveta või, nagu kõik teda hüüdsid, lihtsalt Lizaveta, kolleegiumi registraatori lese - liigkasuvõtja Aljona Ivanovna noorem õde. Lizaveta õe juures käiski Raskolnikov eile oma uuri pantimas ning proovi tegemas.” (b61)

“/-/ ja kannatades temalt isegi peksmist.” (a80) - “Ta pidi taluma isegi seda, et õde teda peksis.” (b61)

“Lisavetat äkki nähes valdas Raskolnikovi mingisugune imelik aisting, /-/” (a80) - “Lizavetat nähes valdas Raskolnikovi mingisugune imelik tunne, /-/” (b61)

“/-/ ütles Lisaveta venitavalt ja mõtlikult, /-/” (a80) - “/-/ ütles Lizaveta pikkamisi ja mõtlikult, /-/” (b61)

“/-/ see on minu nõu, /-/” (a80) - “/-/ ma annan teile nõu, /-/” (b62)

“ - Ka teemasina paneme susisema, /-/” (a81) - “ “Ka samovari paneme üles,”” (b62)

“Ta sai teada, äkki, järsku ja sootuks ootamata sai ta teada, /-/” (a81) - “Ta sai järsku ja sootuks ootamatult teada, /-/” (b62)

VI
“/-/ mingisugused iseäralikud mõjud ja ühtelangemised.” (a82) - “/-/ mingisugused iseäralikud mõjud ja kokkusattumused.” (b63)

“Veel talvel teatas temale millalgi jutuajamisel /-/, et ta võiks tarvilisel korral seal asju pantida.” (a82) - “Juba talvel teatas talle ükskord jutuajamisel /-/, et ta võiks siis, kui tal tarvis on, seal asju pantida.” (b63)

“/-/ tema vastu võitmata jälkust, /-/” (a82) - “/-/ tema vastu piiritut jälkust, /-/” (b63)

“Peas otsis pääseteed imelik mõte, /-/” (a82) - “Peas vasardas ühtejärge imelik mõte, /-/” (b63)

“/-/, keda ta sugugi ei tundnud ega mäletanud, /-/” (a83) - “/-/, keda ta polnud varem näinud, /-/” (b63)

“/-/ ühest väga haruldasest muljest /-/” (a83) - “/-/ ühest väga ebatavalisest muljest /-/” (b63)

“/-/, et tarvitseb ainult ühe päeva lunastamisega viibida /-/” (a83) - “/-/, et tarvitseb ainult ühe päeva pandi tähtaega mööda lasta /-/” (b64)

“/-/ - iga silmapilk peksab /-/; ometi on Lisa vähemalt kaheksa versokit pikk.” (a83) - “/-/ - alati peksab /-/, kusjuures Lizaveta on kasvult vähemalt kaks arssinat ja kaheksa verssokit pikk.” (b64)

“/-/ ja oli puhas.” (a84) - “/-/ ja armastas puhtust.” (b64)

“/-/, et Lisaveta oli alatasa raskejalgne.” (a84) - “/-/, et Lizaveta oli alalõpmata rase.” (b64)

“ - Imelikkuse pärast.” (a84) - “ “Sellepärast, et ta on imelik.” (b64)

“ - Pea, ma tahan sulle tõsise küsimuse esitada,” (a85) - “ “Tead, ma tahan sult üht tõsist asja küsida,”” (b65)

“/-/, kas ei kustu üks pisitilluke kuritöö tuhande heateoga?” (a85) - “/-/, kas tuhande heateoga ei hüvita üht pisitillukest kuritööd?” (b65)

“/-/, mis on päästetud mädanemisest ja lagunemisest. Ühe surma tasuks tuhat elu, /-/” (a85) - “/-/, mis on päästetud kõdunemisest ja roiskumisest. Ühe elu eest - tuhanded elud, /-/” (b65)

“Öeldakse: kohusetundmus, südametunnistus, - nende vastu ei taha ma midagi rääkida, /-/” (a85-86) - “Öeldakse: “kohusetunne, südametunnistus”, - ma ei taha midagi öelda kohusetunde ja südametunnistuse vastu - /-/” (b65)

“ - Ei, pea! Mina esitan sinule küsimuse.” (a86) - “ “Ei, oota! Mina küsin sinult.” (b65)

“ - Mõistagi, mitte!” (a86) - “ “Mõistagi, et ei!” (b66)

“Raskolnikov oli haruldases ärevuses.” (a86) - “Raskolnikov oli suures ärevuses.” (b66)

“Heina turult koju saades laskus ta sohvale, ja istus seal terve tunni liikumata. Pimenes; küünalt tal enam ei olnud /-/” (a86) - “Heinaturult koju jõudnud, langes ta sohvale ja istus seal terve tunni liikumatult. Vahepeal ilm pimenes; küünalt tal ei olnud /-/” (b66)

“/-/, ja rusus tema maha.” (a87) - “/-/ ja justkui rõhus ta maha.” (b66)

“Ta magas haruldaselt kaua /-/” (a87) - “Ta magas kaua /-/” (b66)

“/-/, tonkis ta suure vaevaga unest. Teenija tõi talle teed ja leiba. Tee oli jällegi varem joodud ja tema enda kannus.” (a87) - “/-/, tonkis ta suure vaevaga unest üles ja tõi talle teed ja leiba. Tee oli jällegi pära peal keedetud ja teenija enda kannus.” (b66)

“/-/, pöördus oma toakongis ümber ja langes jällegi sohvale.” (a87) - “/-/, kuid pööras end ringi ja langes jällegi sohvale.” (b66)

“/-/ pöördus seina poole.” (a87) - “/-/ pööras end näoga seina poole.” (b67)

“Nastasja tundis end haavatuna /-/” (a87) - “Nastasja solvus /-/” (b67)

“/-/ vahtis põrandale.” (a87) - “/-/ vahtis põrandale maha.” (b67)

“ - Läheksid ometi uulitsalegi, /-/” (a87) - “ “Läheksid ometi väljagi,”” (b67)

“ - Pärast, lausus Raskolnikov nõrgalt - Mine!” (a87) - “ “Pärastpoole,” lausus Raskolnikov nõrgalt. “Mine ära!”” (b67)

“/-/ ja läks toast välja.” (a87) - “/-/ ja lahkus siis toast.” (b67)

“Olid mingisugused unistused, mingisugused imelikud unistused olid tal: näis nagu viibiks ta kusagil Aafrikas, Egiptuses, mingisuguses oaasis. Voor puhkab, rahulikult lamavad kaamelid, /-/” (a88) - “Kõik näis talle viirastusena, mingisuguse imeliku unenäona: kõige sagedamini kerkisid esile pildid, nagu viibiks ta kuskil Aafrikas, Egiptuses, mingisuguses oaasis. Karavan puhkab, kaamelid lamavad rahulikult, /-/” (b67)

“/-/ mööda puhast kallaste sädemetega liiva...” (a88) - “/-/ mööda puhast kuldsete sädemetega liiva...” (b67)

“/-/ ja kuulatas mööda treppi allapoole.” (a88) - “/-/ ja kuulatas, mida tehakse all trepil.” (b67)

“Metsikuna ja imelikuna näis talle, /-/” (a88) - “Kummaline ja imelik näis talle, /-/” (b67)

“See pant polnud sugugi pant, /-/ paksuse poolest umbes hõbedase paberossitoosi taoline.” (a89) - “See pant polnud muuseas sugugi pant, /-/ paksuse poolest umbes hõbedase portsigari taoline.” (b68)

“/-/; pärast seda mässis ta nad korralikult ja eblakalt puhtasse valgesse paberisse /-/” (a90) - “/-/; pärast seda mässis ta nad korralikult, isegi veidi toretsevalt puhtasse valgesse paberisse /-/” (b69)

“/-/, et silmapilgukski vanaeide tähelepanu kõrvaldada paki lahtivõtmisega /-/”(a90) - “/-/, et silmapilgukski vanaeide tähelepanu kõrvale juhtida paki lahtivõtmisega /-/” (b69)

"/-/ - ettevaatlikult, kuulmata, nagu kass." (a90) - "/-/ - ettevaatlikult, vaikselt nagu kass." (b69)

"/-/, ei suutnud ta ometi kunagi uskuda oma mõtete teostumist, kogu see aeg." (a90) - "/-/, ei suutnud ta ometi kogu see aeg mitte silmapilgukski uskuda oma mõtete teostumist." (b69)

"/-/, et Nastasja käis iga silmapilk kodust ära, /-/" (a91) - "/-/, et Nastasja käis sageli kodust ära, /-/" (b69)

"/-/, tarvitses ainult nõutaval silmapilgul /-/" (a91) - "/-/ tarvitses ainult vajalikul silmapilgul /-/" (b69)

"/-/, vajaka leiab olevat, /-/" (a91) - "/-/, selle puudu leiab olevat, /-/" (b70)

"/-/: väidestik oli habemenoana terav ja enam ei leidnud ta endas mingisuguseid vastuvaidlusi." (a91) - "/-/: kasuistika oli habemenoana terav ja enam ei leidnud ta endas mitte mingisuguseid teadlikke vastuväiteid." (b70)

"Nagu oleks ta riietpidi kuhugi masina rataste vahele sattunud ja teda tõmmati alla." (a92) - "Nagu oleks ta rõivastpidi kuhugi masinarataste vahele sattunud ja nagu oleks teda sinna masina vahele tõmmatud." (b70)

"Vähehaaval jõudis ta selles asjas mitmesugustele ja huvitavatele otsustele ja nagu tema arvas, pole peapõhjus kuritööde selgumisel mitte olulises võimatuses kuritööd varjata, /-/" (a92) - "Vähehaaval jõudis ta selles asjas mitmesugustele huvitavatele järeldustele ja nagu ta arvas, pole peapõhjus kuritööde ilmsikstulekul mitte selles, et võimatu on kuritöö jälgi varjata, /-/" (b70)

"Lisame ainult juurde, et tõsiasjalised, puhtolulised raskused mängisid tema mõistuses kõige kõrvalisemat osa." (a93) - "Lisame ainult juurde, et ürituse faktilised, puhtmateriaalsed raskused mängisid tema mõistuses kõige kõrvalisemat osa." (b71)

"/-/, ja nad võidetakse nõutaval ajal kõik, kui ettevõttega üksikasjaliselt ja viimaste peensusteni tuleb tutvuda..." Aga ettevõte ei alanud." (a93) - "/-/, ja nad võidetakse omal ajal kõik, kui ettevõttega üksikasjalikult ja viimse peensuseni tutvuda..." Kuid ettevõte ei nihkunud paigast." (b71)

"Raskolnikovi nähes pöördus ta ümber, jättis pesuriputamise ja vahtis teda tema mööda minnes kogu aja." (a93) - "Näinud Raskolnikovi, pöördus ta ümber, jättis pesuriputamise ja jälgis teda seni, kuni ta mööda läks." (b71)

"Ta oli hirmus jahmatanud!" (a93) - "Ta oli jahmunud." (b71)

"Mispärast, mispärast, mispärast arvasin ma seda kindlasti?" (a93) - "Mispärast, mispärast arvasin ma seda kindlasti?" (b71)

"/-/, otseteed majahoidja pimeda toakongi vastas, mis oli avatud." (a94) - "/-/, otse majahoidja pimeda toapugeriku vastas, mille uks oli avatud." (b72)

"Juhuslikult ühe silmaga poekesse vaadates, nägi ta, et seinakell näitab seal juba kümme minutit kaheksa peal. Pidi tõttama, /-/" (a94) - "Juhuslikult ühe silmaga poodi vaadates nägi ta, pilku seinakellale heites, et see oli juba kümme minutit seitse läbi. Oli tarvis rutata, /-/" (b72)

"Teda huvitasid sel silmapilgul mingisugused kõrvalised mõtted, /-/" (a94) - "Ta mõtles sel silmapilgul mingisugustele kõrvalistele asjadele, /-/" (b72)

"/-/ kippus teda isegi väga huvitama tugevate purskkaevude ehitamise mõte ja arutus sellest, /-/" (a95) - "/-/ kippus teda isegi väga huvitama suurte purskkaevude ehitamise mõte ja ta arutas mõttes sellest, /-/" (b72)

"/-/ - kõigis suurtes linnades elama ja asuma just neis linnajagudes, kus pole aedu ega purskkaeve, vaid kus on pori ja hais ning igasugune roojus?" (a95) - "/-/ - kõigis suurtes linnades elama just neis linnajagudes, kus pole aedu ega purskkaeve, vaid kus on pori ja hais ning igasugune jälkus?" (b73)

"/-/ ja silmapilguks sai ta meelemärkuse tagasi: /-/" (a95) - "/-/ ja silmapilguks tuli ta meelemõistusele tagasi: /-/" (b73)

"/-/, keda surmanuhtlusele viiakse, /-/" (a95) - "/-/, keda hukkamisele viiakse, /-/" (b73)

"Kuid ta ei andnud endale vastust ja hakkas vanaeide korterisse kuulatama: surmavaikus." (a96) - "Kuid ta ei vastanud oma mõttele ja hakkas vanaeide korteri ukse taga kuulatama: surmavaikus." (b73)

29 august, 2009

L. Ron Hubbard – Võitlustanner Maa 3 (1999)


Nagu joovastunud jampsimine, pole vist enam suuteline midagi sellest raamatust kirjutama. Kui eelmises raamatus mainiti inimkonna hulgaks 55000 inimest, siis nüüd mainitakse esmalt 35000 (lk 124) ja hiljem 31000 inimest (lk 354) – Maa kaitsesõja inimkaotused nii 4000 kuni 24000? Noh, igatahes maalased kärtsutasid kosmoserasse miljardite kaupa.

Raamatud eraldi võttes on ehk isegi paremad kui triloogia tervikuna (tõsi küll, kolmanda raamatu galaktiline intriigitsemine on midagi müstiliselt ulmelist või... hull grafomaania).

võitlustanner 1
võitlustanner 2

28 august, 2009

vennad Presnjakovid – Kohtunik maha lüüa! (2009)


“ “See on kliimamuutusest,” ütles Nataša, kes oli siiani taksojuhiga jahvatanud ja pööras nüüd oma tähelepanu mulle, “meil ju suve pole, lisaks tuumajaam, ma olin kunagi ühe arstiga... ta seletas, et meie linnast pole üleüldse soovitatav soojale maale sõita, kuna me oleme harjunud kiiritusega, aga siin seda pole, seetõttu ongi meil halb enesetunne...”
“Kas see tähendab siis seda, et tuumasõja puhul oleme meie ainukesed, kes ellu jäävad...?”
“Jah, aga kui ei tule, siis kärvame kõik...” (lk 34)

Kena ilukirjanduslik näide Eesti tuumajaama vajalikkusest.

Raamat on lahjendatud segu valemist “Griškovets meets Vuorinen”. Päris mõnus ja pretensioonitu meelelahutus, sobilik ajaviide. Ehk siis meestekas? Vene kuttidel-muttidel saab siiver järjekordsest ebaõiglasest vilepartiist Venemaa jalgpallimeeskonna vastu ning otsustavad kiilaspäise kohtuniku (Collina?) kättemaksuks maha koksata. Selleks tuleb Türgi kuurorti sõita. Mõeldud-tehtud. Huvi pärast põgusalt uurisin, kas leidub konkreetset 1:2 kaotust (lk 27), aga silma ei torganud.

Pea umbkeelsed venelased kambakesi Türgis hätta ei jää, alati tolkneb kuskil postsovetlikke tühikargajaid, kes pakuvad võimalusi. Tegelaste tegemised on segu lapsikusest, nurjatusest ja heasüdamlikkusest (ning eri meelemürkide ülendavast mõjust). Türgi tegevus nühib algse teravuse ja naljakuse lamedamaks, ikka jääb korduma see meie vs teised vastandus. Naljakas lugeda, kuidas aegajalt harjunult oodatakse, et president telekast midagi tarka ütleks, või kuidas peetakse loomulikuks üleüldist riiklikku varimajandust. Noh, eks siin kindlasti ole üle võlli keeramist. Raamatul on küllaltki trafaretne lõpplahendus (nagu öeldud, algne tekstituhin vaibub raamatu edenedes, autorid pole nagu viitsinud lõplikult üle võlli minna ja püüavad ehk tavapärase jutukirjanduse vormi mahtuda).

Kahesõnaga, normaalne meelelahutus.

“Õudus... Kuidas saab kõik nii palju maksta?! Selle raha eest võiks osta... kusjuures hea auto... avariijärgse!” (lk 186)

raamatumaailm

27 august, 2009

L. Ron Hubbard – Võitlustanner Maa 2 (1999)


Veider lugemiskogemus, pidevalt mõtlesin sellistele sõnadele nagu “totter” ja “jabur”. Aga noh, kolmas raamat on ka veel vaja lugeda, peale seda võib unustada.

Kui Silverbergi Vornan 19 oli pärit paradiislikust aastast 2999, siis Hubbard aasta 3000 on sootuks erinev – mõneti keskaegsed inimesed, kel ometi ehk (tuhande aasta jooksul!) säilinud / omandatud 19. sajandi väärtused – šotlastel on omad klannid ja lõbustavad üksteist torupillimuusikaga ja naise koht on pliidi ääres (teistel säilunud rahvuskildudel on siis vastavalt teised vabaõhumuuseumlikud kombestikud). Mõneti võib tunda, et need võimalikud tulevikuinimesed on ikka veel autori abil külmasõjaaegsete mõttemallidega.

Hubbardi maailmas aastal 3000 elab umbkaudu 55000 inimest (lk 150), väikeste rahvakildudena kõikjal maakeral. Osa gruppe elab pea kiviaja tingimustes, aga samas šotlased ja mõned muud rahvad on veel säilitanud suhteliselt kõrge taseme, noh, omamoodi feodaalühiskonna. Pisut jabur, kuidas inimgrupid ühendatakse ja kuidas pea keskaegsed inimesed hakkavad hopsti tehnikat õppima ja muidugi kohanevad kiirelt kõrgtehnoloogiaga. Tuleb veel välja, et enne psychlode vastast ülestõusu on mõnes inimgrupis suisa õpetatud arstid ja insenerid (nt hiinlasi olla alla kahesaja säilunud, aga ometi saadi neilt paar inseneri – et teadmised ongi säilunud üle 1000 aasta ja väikse rahvakillu seas jagatakse mõnele inseneriõpet?).

Hubbard ei lähene oma suurele tegelashulgale just eriti originaalselt – nii on siin tegemist rahvuslike klišeede totra seguga (samas, kui kirjutada nii ülevaatlikult, kuidas on siis võimalik klišeelikkust vältida? No natuke peaks ikka võimalik olema). Selline jaburalt rumal monotoonsus teeb pisut nalja ja kuidagi kurvaks, loeks nagu võrdlemisi rumala inimese maailma.

Arvatavasti on viga minu pealiskaudses lugemises, aga mitte kottigi ei saa aru teose aja kulgemisest. Tegevus toimuks nagu ühtelugu, aga üldse ei jaga lahti ajamastaapi. Lugemisel üha tundub justkui olnuks see psychlode vastane ülestõus just hiljuti (kaks, kolm kuud tagasi), aga see ei saa lihtsalt nii olla – või noh, kuidas muidu seletada inimeste õppimist ja sõjategevust ja ühiskonna ülesehitamist ja bürokratiseerumist; see peaks ju võtma enam aega kui mõned kuud?

Supermegahüperkangelane Jonnie on... mõttelõng katkeb. Hubbardile meeldib negatiivseid tegelasi naeruvääristada, mis on lapsik (nii on näiteks üks nurjatu ullike hitlerlusest huvituv).

Arvutimäng võiks päris tore olla, aga raamatuna ikka lapsik teos.

võitlustanner maa 1
võitlustanner maa 3