Mõneti groteskne olustikuvaade Soome Jätkusõja ajast. Joose
nimeline sõjamees leiab teelt korraliku köie ja otsustab selle
puhkuse ajal kodustele viia. Ainult et, kuidas seda teha ilma
sõjaväepolitseile vahele jäämata? Mees laseb selle endale ümber
keha tõmmata. Mis pole just parim lahendus, sest ümber keha
pitsitav köis ei mõju verevarustusele just heasti (ütleme ausalt –
see on rumal idee). Aga jah, läbi äärmise häda ta selle
ümberseotud köiega siis koju jõuab. Ent rindelt tulev rong on täis
mitmesuguseid puhkusele sõitvaid sõdureid ja nii kuuleb sealt
mitmeid groteskseid lugusid Jätkusõja aegsest olustikust. Küll
juhtub midagi veidrat soomlastest nö sõjakangelastega, või siis
saksa sõjaväelased, kelle tegemised on kohati totrad.
Jällegi ei saa öelda, et teose löövus on aastakümneteks särama
jäänud. Või tõepoolest, ons nüüd vaja teravamaid elamusi?
Midagi enamat kui satiir ja pajatused? Soomlaste rahvaliku väljenduse
tabamine on alati tore, aga ega see üksi hoia teose lippu kõrgel.
Ja eks samas lähteolukord ise: Jätkusõda Nõukogude Liiduga, aga
samas siin tekstis ei torka silma miskit punasoomluse vaimu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar