No mis sest raamatust ikka kirjutada, tavapärane meelelahutus, väheke Lapidusega ühes voolusängis (mitte et nii väga tunneks skandinaavia krimkaskenet), ehk siis heaoluühiskonnas madistavad muulastest kriminaalid, kel omad head ja vead. Lugu siis sajandivahetuse aegses Soomes, kus käibel mark (algul arvasin naiivselt, et euro, ja muudkui imestasin rahavoogude üle). Venestunud karjalasest detektiiv-asjaajaja laveerib venelastest kriminaalide ja soomlastest hõlptulu teenijate vahel ja uurib ühe eestlanna (kel on kuri kriminaalvend) kadumise juhtumit kurja soomlasest abikaasa juurest. Nohjah, tegevus põikab peale Helsingi veel Tallinna ja Karjalasse, kõikjal ikka relvad laskevalmis ja venekeelsed kriminaalid töllerdamas hapukurkide ja viinapitsidega. Ja siis veel Vene salateenistus, mille ridadest lahkutakse vaid jalad ees. On elu raske Soomes see.
Ei saa finaalist rääkida, aga ma ei saanud tõesti aru, milleks vaja lihtsat asja totralt keeruliseks ajada. Ja no sellisest tõlkemeelelahutusest iseenesest pole midagi kirjutada, lihtsalt loed läbi ja kõik. Nagu ikka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar