10 jaanuar, 2013

Robert Silverberg – Reisijad (Aphra, 2005)

Kurb lugu sellest, kuidas Maale on ilmunud miskid nähtamatud olendid, kes hõivavad soovi korral mõneks ajaks inimese teadvuse ja kasutavad selle inimese keha enda meelelahutuslikel või mõistatuslikel eesmärkidel. Nii ärkab minajutustaja ühel hetkel ja avastab, et on olnud kolm päeva Reisija (nagu neid teadvuse napsajaid kutsutakse) valduses, ja arvatavalt sel ajal ühe naisega kehalisi mõnusid jaganud (kunagi ei tea, milliseid vingerpusse sulle tegelikult teha võidakse – pahatihti on need piinlikud). Nojah, samal päeval avastab mees tänaval selle naise, kellest on hägune seksimälestus neist kolmest päevast. Naine teda ei mäleta ja hoolimata ilmselgest teineteise sümpaatiast ei taha meest lähedale lasta – sest need viimased kolm aastat, kui Reisijad on inimestes segadust tekitanud, ei soodusta just lähedaste suhete tekkimist (no mida sa teed, kui näed ühel hetkel paarilist enda üle võimu kaotamast ja kellegi teisega mehkeldamas, sinust mitte midagi adudes?). Nojah, lõpuks suudab mees päevade möödudes veenda naist end usaldama. Siis aga... nagu ikka.

Kommentaare ei ole: