Lugu lähituleviku Hiinast, mis on üle
elanud laastava linnugripiepideemia ja kaotanud märkimisväärse osa
elanikkonnast (mida epideemia mujal maailmas korda saatis, jäi vist
selgusetuks). Kõigest hoolimata on Partei endiselt nimeliselt võimul
– kuigi tähtsamad hoovad asetsevad majanduses, kus siis peale
epideemiat on mõningal määral tööjõupuudus.
Kas see jutt nüüd eriliselt ulmeline
on, eks see ole iseasi – lugu on siis nii, et ühte Hiina suurlinna
saabub neiu paremat elu otsima, kus siis tööotsingul satub ta
biotehnoloogiat tootvasse tehasesse, milles valmistatakse riistapuid,
mis siis... bioloogiliselt toodavad elektrit (kallis ja öko, sobib
Ameerika turule). (Tehases on samuti eriosakond, kus luuakse
bioarvuteid.) Nojah, probleem selles, et tegemist rohkem orjatööga,
kus nii seatud, et eluaseme ja toidu jms eest tuleb tööandjale
maksta hingehinda (lisaks veel trahvid tööprotsessis käkkimise
eest) ja nii on töötajad juba esimesest palgapäevast
väljapääsmatus võlaorjuses. Kangelanna tahab sellest olukorrast
välja rabelda (töölt põgenemise eest karistus kuni 20 a) ja
ootamatult puutub ta kokku Partei vähetähtsa ametnikuga, kes
omasoodu tahab selle firma saladustele jälile jõuda ja riigi (või
kellegi oligarhi?) käppa peale panna. Ühesõnaga, tööstusspionaaž.
Nojah, juhtub seda ja teist. Tegelikult võrdlemisi tavaline lugu,
kirjutatud vast sel ajal, kui pead oli tõstmas linnugripihirm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar