Lugu on üsna õpetlik – oled hea ja
on võimalik, et kavaldad pahad üle, isegi kui oled kõvasti
kaitsetum. On siis üks kaaperdaja, kes tahab saada enda valdusse
DNA-panka, mis asub ühel valguskiirusel triivival laeval, mis on
Maalt lahkunud aastakümneid tagasi, et oma planeet asustada. Aga
kaaperdajal on nüüd ülehelikiirusel liikuv sõiduk (areng!) ning
sellega õnnestub tal vana laev kinni püüda – ja seal kohtub
kaaperdaja oma vanavanaemaga, kes on üks väljarändajate
ärkvelolevatest liidritest (suguvõsa pärimuses on juttu naisest,
kes lõi suguvõsa päranduse selle avantüüri korraldamiseks laiaks
– ja seetõttu järgnevad põlved virelevad vaesuses).
Taaskohtumine pole just ülemäära rõõmus ja väljarändajad ongi
viimaks sunnitud kaaperdajale loovutama oma DNA-panga (no mees
lohutab, et mis teil viga, veel tuhandeid inimesi on “sügavkülmas”
elluäratust ootamas). Miks see geneetiline mitmekesisus uuemale
sugupõlvele nii tähtis on? Sest inimeste sõjad on hävitanud
rohkem kui vaja inimkonna mitmekesisust. Aga väljarändajad (ehk
head) on tõesti kavalad võrreldes kaaperdaja ja ta seltsimeestega
(kes on siis pahad). On üks puändiga lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar