Ulme, mis ongi ulme – pole siin
mingit juttu inimestest või Maast või muust tuttavast. Või noh,
laipade posus võib leida humanoidseid skelette, aga ega tegelased
selles kindlad ole. Nojah – kes on tegelasteks? Tehnoelajad või
robotloomad või nagu nad ise kutsuvad end – olevused. Tuttavad
loomad nagu kass, okassiga, pesukaru jne – aga modifitseeritud
sõjapidamiseks, täiustades nende liigilise eeldusi (okassea okkad
on nö automaatpuhkpüssideks, kass kui luuraja jne). Selliseid
olevusi kasvatatakse tehislikult – hiiglaslikus kultivaatoris
nimega mammavaator, kus nad siis saavad vajalikud oskused ja
teadmised, et täita... inglite käske.
Nii on see olevuste kamp paisatud ühte
kuuma punkti, kus nad liiguvad oma ülesande poole – hävitada
vaenlaste (teiste inglite?) mammavaator. Teekond ülesande täitmiseks
kulgeb okkaliselt ning ekspeditsiooni juhtiv pesukarumoodustis kaldub
endamisi üha eksistentsiaalsemate küsimusteni – kes nad on,
milline on nende olemus, mida on inglid nendega teinud. Ja nii edasi.
Ulme mis ulme. Loo lõpp on selline lillelapslik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar