07 märts, 2018

Kat Howard - Just Another Love Song (Robots vs. Fairies, 2018)


Antoloogia kohta harjumatult mittemidagiütlev tekst, justkui oleks tegu mõne peatükiga YA romaanist, kus üleloomulikud olendid tavamaailma varjus oma dramaatilisi asju ajavad. Siin siis juhtub nii, et meie maailmas eksisteerivad varjatult haldjad ja muud sellised (McGuire), ning peategelane avastab oma õuduseks, et ta kaashaldjad on hakanud jäljetult kaduma.

Naine on tegev tänavamuusikuna (mitte et ta peaks instrumente mängima, kuivõrd saab häälega neid jäljendada – aga et inimesi mitte hirmutada, siis ikka teeb nägu nagu mängiks) ja järgmiseks ilmub ta ette hurmav mees, kellest naine (või noh, naissooline olend) tunneb ära niisuguse haldja, kes suudab häälega inimesi (ehk olendeid) võrgutada… ning ta proovib ka peategelast enda võimusesse saada, kuid naissoolisele olendile see ei mõika: temal on nimelt võimalik hääle abil elusolendit tappa. Kuid… kummagi võimed ei hakka kummagi peal soovitult tööle. Ja noh, nagu selgub, on see hurmurhaldjas need kohalikud haldjad oma võimusesse saanud – ning peategelane püüab neid nüüd vabastada.

Loo algus oli kahtlaselt tuttav, aga siis läks tekst oma rada. Mis ei tähenda, et lugu oleks huvitavamaks läinud, ikka selline üsna lapsik möll. Kui nii jätkub, hakkan hoopis robotite fänniks.

Kommentaare ei ole: