Igati psühhedeelne
lugemiskogemus, ja muidugi ka öppetlik. Tekstis jäid mulle mõned sõnad
arusaamatuks, pole see gooti kiri mul weres.
Püi ja messilane
Messilane kukkus wette, püi näggi
üllewelt oksa peält, wiskas temmale lehhekesse kätte. Pissoke loom astus peäle,
kuiwatas ommad tiiwakessed, lendas römoga koio.
Monne päwa pärrast näggi
messilane, et küt sihtis püssiga sellesamma püi peäle, mis tedda piast olli
wäljaaitnud. Ta lendas rutto liggi, pistis wallusaste mehhe kätte. Püs läks
lahti, laeng körwale, püi lendas römoga koio.
(lk 3)
Kon, mis tahhab lennata.
Kotkas laskis körgelt mahha, ja
näggi seäl konna tigi äres.
Kon pallus:”Oh aus lindude
peälik, wõtta mind sa wäljaöppetada, et ma tule kä woin körgeste lennata:
mudda-ello iggaw ello!”
Kotkas selis wasto, ütles: “Egga
sinnust ei sa jo ilmaski lendajat loma, sind on romamisseks ja hüppamisseks
lodud.”
Ei kon jätnud järrele pallumast -
Kotkas ütles: “No olgo siis ühheks lennokatseks. Tulle hüppa minno selga, ma
wiin sind ülles.”
Kon kopst kotka selga, hoidis
essimeste käppadega kowwaste sure linno kaela ümbert kinni. - Kotkas läks
wurrinal ülles, körgemale kui sure linna kirriko torn.
Kon ütles: “Seisa nüüd sa
nattekest paigal tule kä, ma katsun ommeti, kas jubba ammet kä, et ma isse saan
lennatud.”
Hüppas peält, jubba läks, tervtas
tule kä, Pea ülles, Pea alla. Kukkus pae kiwwi peäle: Partst nago pask.
(lk 13-14)
Pöllo-hiir ja linna-hiir
Linna-hiir olli patserimisse peäl
allewis pöllo-hirega kokkosanud, ütles: “Tulle minnoga uhke linna maiasse
ellama, mis sa seäl kuhhela al ellad nagu tont, et sind kegi ei nä egga kule.”
Läksid. - Said senna maiasse. -
Oh neid kallid asjo, mis seäl kambris süa.
Korraga kok wöttab ukse lahti.
Keik linna-hired omma öppind tutwa aukude sisse, waene ma-hirekenne hüppas möda
walget seina, püsti ülles. Kok luaga Partst pähhä: hädda pärrast peäsis oue.
Teised hired keik järrele,
hüüdsid tagga: “Kus sa jooksed, hul loom! Tulle taggasi, kül meie öppetamesind
targaks, et sa keik meie hire-augud pead ärratundma.”
Pöllo-hiir wasto: “Jummalaga,
jubba minna sain targaks sest ühhest lua-hobist pähhä, lähhän agga jälle omma
Male ellama, teisi kelama, et nad mitte ka hullust peast linna ei jookse.
(lk 14-15),
Nalja küssimissed.
Mikspärrast ei woi ilmasgi kaks
päwa järgeste wihma saddada? - Sepärrast et ö ikka wahhel on. (lk 47)
Niemmad josewad mailma otsa ja
siiski polle neil jallad. - Pilwed. (lk 48)
Kus on merred ja jöed, ja polle
ommeti wet sees? - Landkaardi peäl. (lk 48)
Millas woib wet söäla sees kanda?
- Kui se on eatseks külmetand. (lk 49)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar