21 aprill, 2018

A. T. Greenblatt - A Non-Hero's Guide to the Road of Monsters (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2017)


Arvutimängu meenutav humoorikas lugu kutist, kes oma blogi tarvis kirjeldab kõiksugu imetabaseid müütilisi olendeid, kes / mis Maa peal tegutsevad ja keda / mida seni kõiksugu kangelasehakatised jahivad või peavad erinevatel questidel rinda pistma. Noh, „rinda pistmine“ tähendab küll enamasti kangelaseks pürgija rohkem või vähem tobedat ja asjatut hukku.

Aga loo peategelasel (kes teatavasti ei taha kangelane olla) on mitmeid viise, kuidas erinevate koletiste või olendite küüsist niimoodi pääseda, et keegi ega miski ei saa surma ning kõik saavad rahus edasi eksisteerida. Kui on ajud ja suu, siis kasuta neid, mitte et totaka järjekindlusega püüad midagi endast selgelt paremat maha võtta.

Loos käsitletav seiklus on põhjustatud sellest, et peategelase kunagine koletisejahi partner on jäänud kuhugi müütilisse urkasse vangi ning tolle tüdruksõber palub mehe ära päästa. Aga nagu loo käigus selgub, on meestel võrdlemisi komplitseeritud ühine minevik ning miks ta sinna müütilisse urkasse sattus … no see on omajagu ootamatu peategelase jaoks.

Eks lugu on selline omajagu võluv segu tänapäeva reaaliatest ja siis müütilisest maailmast, mis senini varjatult säilunud. Autor on selle ainestikuga lõbusalt irooniline, aga mitte ainult – lugu pole vaid lõputu killuviskamine, sellele oleks võimalik mõndagi otsa ehitada. Või noh, võtta siiski muheda kommentaarina arvutimängude ja urban fantasy eripäradele.

Kommentaare ei ole: