Lovecrafti Cthulhu värgiga puudub
mul mõistmine, sest mulle ei avalda erilist muljet see mütoloogia. Et mingid
kosmilised õudused, kes ludistavad ringi ja teevad koledusi. Selle hindamiseks
tuleks vajalikke tekste lugeda ehk tundlikumas vastuvõtueas – keskealisena avastades
võivad need jäädagi… ludisemiseks. Niiet seni on Cthulhu mütoloogiaga
seonduvast muljet avaldanud üks Charles Strossi paroodia… aga miks mitte ka
käesolev tekst.
Siin siis tegutseb Sherlock
Holmes maailmas, mis on olnud seitsesada aastat nende kosmiliste õuduste
valitseda. Ja elu polegi mingi igikestev põrgu, sest kosmilised õudused
tarbivad inimliha tagasihoidlikes kogustes ning üldjoontes on maailm arenenud
üsna sarnaseks sellele, mida tunneme Conan Doyle’i lugudest. Aga jah,
kuninganna Victoria on valitsenud Britanniat kõik need seitsesada aastat (sest
temagi on kosmiline õudus), ning Holmes palgatakse uurimaks, miks kuninganna
kosmilisest õudusest lemmiksugulane on korraga mõrvatud. Holmesi aitab ta uus
sõber, Afganistani sõjas haavatud veteran. Holmes avastab siis, et kosmilisest
õudusest germaani printsikese on mõrvanud vandeseltslased, kelle eesmärgiks on…
Kui hiljuti lugesin üht Gaimani
visiooni Holmesist, siis see oli hoopis teistsugune (ja igavam), aga samuti
õige müstiline. Praeguse loo puhul võiks rääkida alternatiivajaloost, kus on
ühendatud kaks narratiivi, mida ulme- ja põnevuskirjanikud aegajalt täiendavad.
Holmes kui selline jääb üsna traditsiooniliseks Holmesiks, aga kuninganna
Victoria ja teise kosmilised õudused, kes maailma valitsevad… eks see on omal
moel kõhedalt (ohoh!) humoorikas (ja eks oma osa selleski, et nii Holmesile kui
teistele meeldib niisugune allumine).
Siiski ei tunne nüüd vajadust
mõnd Cthulhu ainelist antoloogiat tellida… äkki seal need olendid ludistavad
ringi.
ulmekirjanduse baas
2 kommentaari:
See on ka ainus Ctulhu-värk, mis mullegi mingi mulje on jätnud =)
Peaks Strossi teksti üle lugema, see nii ammu käes olnud.
Postita kommentaar