Pooleldi anekdootlik lugu
niisuguste tegelinskite nagu muumitrollide päritolust. Mis seletab nii mõndagi.
Kalevipoeg on osutunud Soomes
niivõrd kuldsete kätega meheks, et teeb oma ehitusfirma. Mõne aja pärast
kutsutakse ta Põhja-Soome tehast püstitama – kuid see ei taha kuidagi edeneda,
küll tuuakse valesid materjale või langevad töömehed tsüklisse. Valmimistähtaeg
möödub ning tehaseomanik viibutab rusikat; viimaks peab firmajuht üksi
elektritöid tegema, ja seda siis polaaröö tingimustes.
Ja ta näeb valmiva tehase ümber
luusimas valgeid kogusid.
Lool on hea pealkirjavalik, see
loob pinge, sa jäädki ootama, mis nende muumitrollidega siin õieti on, miks
autor juba pealkirjaga … no mis värk on! Eks need muumitrollid tulevadki, aga …
eks järgnev ole puändi kanda. Mõistusega võttes päris lahe idee. Eesti ulmes on
muumitrolle varemgi käsitletud, aga Rakav teeb seda vähe realistlikumas võtmes.
ulmekirjanduse baas
ulmekirjanduse baas
2 kommentaari:
Kui nüüd Janssoni elulooraamatust õigesti mäletan, siis oli ka algne muumi üksjagu trollilikuma ja kahtlasema olekuga tegelane.
Noh, Rakav pakub õige morbiidset tagapõhja.
Postita kommentaar