Aastal 2108 valmistub naine “naasma” viktoriaanlikule Inglismaale. Ta osaleb ajarännu projektis, kus saadetakse inimesi minevikku, et nad uuriksid tollast eluolu ning teeksid märkmeid, mille nad siis jätaks kindlaks määratud kohta, kus ajarändeprojektiga tegelevad ajaloolased need üles korjaks.
Projektis osalemine on üheotsapilet. Sa lähed ja tagasi ei saa. Et võimalikult edukalt elus püsida, siis sind vaktsineeritakse ja steriliseeritakse ja väljanägemine muudetakse ajastule kohaseks (antud juhul siis tehakse naine lühemaks, hambad koledamaks ning kehale lisatakse rõugearme jms). Töö on heldelt tasustatud - kuigi jah, sina sellest suuremat kasu ei saa. Peategelane suunab töötasu oma noorima õe rehabiliteerimisse: ta visati välja kinnisest ususektist ja pole kuidagi võimeline hakkama saamiseks 22. sajandi kuradite ja pattudega.
Nojah, saadetakse ajarännule ja … kõik ei klapi viktoriaanliku ajastu Inglismaaga. Viimaks selgubki, et ta on hoopis teises ajastus ja kontinendil.
Sarnaselt kahele eelmisele loole on siingi LGBT lembesuhe, seekord küll naiste vahel. Autor on veidi kirjeldanud neid 22. sajandi olusid, ja noh, üsna loogiline jätk 21. sajandi esimeste kümnendite hädadele - kliima soojenemise ja epideemiate tagajärjed jne. Loo lõpp läheb justkui kiirustatuks, autor hakkab kirjeldama peategelase kohanemist selles vales ajastus, ja kuidagi äkki sai otsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar