Manfred Kalmsten - Kaarnasüda. Valrafn (Götterdämmerung, 2023)

 

“Kaarnasüda” on eellugu “Kaarnalaulu” raamatule ehk lugu sellest, kuidas Kaaren ja Susi kohtusid. Mille tagajärg siis Haldemari hiljem hirmsasti kurvastab. Nagu autor eessõnas teavitab, pole lugu eraldivõetavana just loetav ja tegu pole sissejuhatusega Aekadioni maailma - kuigi tõepoolest, tekst nö eelneb raamatule ja paneb mõned seal esitatud tõdemused veidi teistsugusesse valgusse.

Ühesõnaga, lugu raamatu ülelugemise tarbeks ja autor paistab lubavat sellest maailmast veelgi kirjutada - nojah, Haldemari erinevaid tegusid annaks veel küll ja küll valgustada. Tõdema peab küll seda, et Kalmsteni proosa on üldiselt tinaraske emotsiooniga ning temalt loetud tekstide uuesti ette võtmine pole küll just tegevus, mida tihti tahaks korrata. Vaimne meelerahu või nii.

Ja siis on veel “Valrafn”, mis on siis eelmisel aastal ilmunud “Täheraua saaga” algvariant, ehk siis paarkümmend lehekülge lühem kui raamatuna ilmunud lühiromaan. Selle avaldamine on omamoodi … luksus; suures plaanis on tegu taastrükiga, või noh, kompaktsema, toorema versiooniga - sellest siis vähem detaile ja kiirem tempo. Võib vast mõelda, kas selle avaldamine oli tingimata vajalik, otseselt see nagu midagi juurde ei anna.

kaarnasüda: ulmekirjanduse baas

valrafn: ulmekirjanduse baas