Lugu, kus õieti midagi ei juhtugi - ent mida on huvitav lugeda. Sest kui lihtne meremees sattub ühiskonda, mis peaaegu nagu meil praegu, on tal imestamist küllaga. Ning kuigi mul ei õnnestunud guugeldades leida, mis aastast "Helipolise imed" pärineb, millal Ristikivi selle kirjutas, tundub, et üsna kindlasti enne mobiiltelefone, võimalik, et eskalaatoriga oli ta kokku puutunud, ent seesugust sugudevahelist võrdsust ta vaevalt ka Rootsis kogenud oli. Ka oskuslik looduslike energiallikate kasutamine tundub lausa armas. Ainult looduse tasakaalu teema tundub autorile tundmata olevat.
Ehk: väga vinge tulevikunägemus mehel.
Mina lugejana olin korraks segaduses sõna "süsitkukujuline" juures, ent siis tul mulle meeldse, et süstik oli ju algselt mingi vidin vist kangakudumise juures (või ketramise - mis mina neist asjust tean!) ja kõik vana aja mõtlemise juures mõistlik ja läbimõeldud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar