Nagu sellele sarjale on iseloomulik, siis fantaasiakirjanduse osa kipub olema rohkem õudus või tumefantaasia, nii on ka see tekst pigem klassikaline õuduslugu (nojah, eks vihje seegi, et algselt ilmunud horrori antoloogias).
Koletisejahtijatest õde ja vend on palgatud kuhugi Texase kõrvalisse kanti midagi eemaldama. Sellisele traditsioonilisele ametile pakutakse nüüdisajal vähe tööd, kuna nüüd sotsiaalmeedia ajastul on kõiksugu tegelased tegemas vingeid videoid olendite hävitamisest. Aga nüüd siis pakkumine. Venna (“Eye”) tööks on Nägemine, õde (“Tooth”) tegeleb siis koletise mahavõtmisega.
Kui nad viimaks kliendi juurde jõuavad, võtab neid vastu üsna ebameeldiv proua ja majatäis nukke - see naine küll ei kogu neid, vaid hoopis valmistab neid. Naise juurde ilmub ootamatult üks vigane lapselaps, kuid see peletatakse kiiresti minema. Perenaine pakub neile süüa, mida õde küll ei suuda vastu võtta: mingi ülirasvane oasöök. Vend sööb ja jääb uniseks. Aga millise koletise pärast neid õieti kohale kutsuti, jääb õele segaseks - naine räägib mingist olendist, kes tapab ta maja kõrval maisipõllul elusolendeid. Tellija pakub unisele vennale magamiskohta ja saadab õe põllule jahile. Nojah, teadagi mis.
Et jah, tundub kui üsna klassikaline õudusjutt oma keskkonna ja kergelt üleloomuliku lisandiga. Lugu on nähtud läbi õe silmade ja sellisena päris huvitav nägemus; eks õel ja vennal on ka omad saladused, mis lugejale avanevad teksti edenedes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar