Dogger on kirjutanud pika seeria Erdani nimelisest fantaasiakangelasest ja on otsustanud nüüd ametialaselt uue lehekülje pöörata: 26. raamat ja viimaks hukkub Erdan. Kõik.
Ainult et ühel hommikul seisab Erdan ta ukse taga - hiiglaslik kangelane on nüüd tõusnud jumalate kotta, kus ootavad teda pidustused aegade lõpuni. Doggeril on keeruline seda ette kujutada, kuidas see peaks toimuma tema Londoni korteris. Või miks ta üldse Erdanit ja tema hiiglaslikku mõõka (mis tahab juua verd) näeb. Ta ei oska muud teha kui panna Erdanit telekast seebikaid vaatama. Kuidagi tuleb veel kohtuda naisega, et sellega suhteid parandada - kes süüdistab Doggerit, et see ei tegele probleemidega, vaid projitseerib neid Erdani sugusele kangelasele jne. Ja mõõk tahab verd juua.
Nagu Pratchett sissejuhatuses kirjutab, on see Doggeriga juhtuv talle südamelähedane (ikkagi … autor) ja eks mitmel puhul mõelnud sellest tekstist edasi romaani kirjutada; tõesti, siit võinuks mõndagi edasi areneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar