31 oktoober, 2016

Theodora Goss – Beautiful Boys (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 7, 2013)



Ulmelugu, mis selgitab inimsuhete mõningaid küsitavusi. Miks on selliseid noori mehi, kes lendavad õielt õiele ega hooli tulevikust ja järeltulijatest? Miks need isendid on nii... mehelikud ja seksikad ja kuhu nad kaovad enne keskealiseks saamist? Kuidas nad saavad toituda ebatervislikult ning tarbida mõnuaineid, ilma et see välimust ja sooritusvõimet mõjutaks?

Loo peategelaseks naissoost teadlane, kes on jõudnud järeldusele, et tegemist on tulnukatega, kes käivad Maa peal naisi viljastamas. Tulevad Maale, on siin kuni seitse aastat, näevad välja nagu Marlboro sigaretireklaamide kangelased, pakuvad ohtrat seksi ja kaovad. Teadlane on esitanud hüpoteesid, mida siis ta töögrupp grandi abil uurivad (kas ja kuidas on sellised isendid idenfitseeritavad, miks nad nii erutavalt mõjuvad, kui kaua on nad Maal tegutsenud jne), ta on andnud neile isenditele omapoolse nimetuse Pueri Pulchri (lk 162). Töö käigus satub teadlane omakorda ühe katseisiku küüsi, kellega ta veedab mõned kuumad nädalad – ja kui mees ühel päeval teatab oma lahkumisest (teame-teame, mõtleb teadlane), avastab peagi naine, et ootab järglast. Nii on ta ise osutunud uurimistöö üheks objektiks – milliseks kujuneb ta poeg (sest tulnukate järglased on alati pojad), kas kasvab normaalne mees või ühel hetkel kaob ära (kuhugi tähtedele?) nagu ta sigitaja ja teised tulnukad.
 
Ühesõnaga, samasugune populaarteadusliku maiguga pseudoteadusjutt nagu „Cimmeria“... ning samamoodi vaimukas. Eks sellisest ainesest saabki vaimukalt kirjutada eelkõige naisautor – meesautori tõlgenduses võiks selline naiste ärakasutamise põhjendamine veidi keeruliseks osutuda (hmm, nüüd kõlan ma ise vägagi seksistlikult).

Tekst loetav Lightspeedi lehelt.

Kommentaare ei ole: