Väga hoogne romaan, no kohe väga hoogne - kaks ööpäeva puhast adrenaliini ja see siis 250 leheküljel. Peategelane Raul satub Eestisse naastes juhuslikult kokku vana sõbraga, kes palub tal oma auto viia Pärnust Tallinna remonti; sõber ise minevat Lõuna-Eestisse matkama. Raul küll tajub, et midagi jääb siin saladuseks, aga … tahaks ka lõpuks koju jõuda. Pärnu bensiinijaamas liitub temaga hääletajanna, kellega jutt sujub ning kellega võiks hiljemgi uuesti kohtuda - aga kõigepealt tõesti koju ning seejärel sinna indiepeole, kuhu neiu lubas nagu minna.
Ja edasi on Rauli elu põrgu - ta röövitakse väära inimese pähe ning kuigi pääseb julgeolekuteenistuse vahelisest tapatalgust, kuid … sellist tunnistajat ei saa ellu jätta ning politsei asub kõigi jõududega teda taga otsima. Ja kes oli see hääletaja?
Möllu jagub viimase leheküljeni ning ega õiget lahendust tulegi - autor paistab küll lubavat järge(sid). Tegevusaeg on 2014, 48 tundi enne jaaniõhtut; taustal on käimas Venemaa sissetung Ukrainasse. Ning muidugi see, kui palju võib töötada vene käsilasi siinsetes julgeolekuametites - nagu selgub, siis päris kõrgetel kohtadel. Aga mitte ainult jõustruktuurides pole selliseid reetureid.
Mis viib mõttele, et eks see romaanile (mis osales romaanivõistlusel) antud “Tallinna linna auhind” on omal moel irooniline või pigem eneseirooniline, arvestades linnavõimu sidemeid ühe teatud naaberriigiga - kahtlemata on siin tekstis väga tähtsal kohal linn, kus toimub peategelase jälitamine, aga kui üks pahalastest on Tallinna abilinnapea, siis … nojah.
Igal juhul, huvitav debüüt. Ega ma suurt ei teagi, kes siin eesti põnevikupõldu künnab (Kalle Klandorf? Ivo Parbus?), aga Hook on hoogne ning küllap leiab sellel põllul oma lapi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar