Kümme lugu:
lugu sellest, et tädi Eva koogid olid parim asi maailmas, aga seda ei jõudnud talle ta eluajal öelda;
lugu sellest, kuidas Väike-Tähes elanud tädi Eva ja tädi Erika elu lõpuni jõudis ning kuidas enese ära tapnud mõisapreili pilt seda kõike pealt on tunnistanud;
lugu vastikust ja tüütust abielutülist;
lugu sellest, kuidas d’Artagnan oli pärast Constance’i surma tegelikult ka ise surnud;
lugu vanamehest, kes põgeneb oma naise eest koos sõbraga merele kala püüdma, kuigi too on purjus peaga tema kalli kahva merre uputanud;
lugu Ruhnu vanamehest, kes kiirustab hulljulgelt läbi tormi koju korvpalli vaatama;
lugu mehest, kes tapab oma truudusetu naise ja kelle vabastab välgulöök;
lugu lapsikutest vanameestest igavesel trajektooril Vaikne Nurgake - Illekas - Zavood;
lugu sellest, kuidas üks mees unustab oma lapsepõlveklaveri nurka tolmuma ja see häälest ära läheb;
lugu kuhtuvast pensionärturistist, kes noore neiuga flirtimise asemel on sunnitud rahulikult lebama ning kuulama basseinis suplevate saksa vanamuttide vestlust sellest, millal surm tuleb.
Ehk siis lood poistest, kes pole enam poisid. Ja et see on kurb.
Peategelased: maias poisike; poisike, kes saab lõpuks suureks; kolmekümnendates jännis abielumees; poistekirjanduse arhetüüpkangelane pärast oma hingelist surma; mitu poistekambalike ihade ringi jäänud vanameest; psüühiliselt kastreeritud mees; vananevad mehed.
Naistegelased: tädid; surnud mõisapreili pildil; mõistatuslikke telefonikõnesid tegev omaenese abielunaine teispool söökla aknaklaasi; õudset muinasjuttu lugev vanaema; surnud Constance; kalapüügi nimel hüljatav vananev naine; naine, kes on surma määratud, sest tal pole oma mehega magades kunagi olnud seda nägu, mis võõra mehega; noor kättesaamatu bikiinides neiu; saksa vanamutid. Mõnes loos naisi polegi, need on ka kõige lõbusamad.
Poiskade maailma-heidetus.
“Sa lähed duši alla. Vaata ainult, et ei libise, kes muidu su kondid siit kokku kraabib. Rote Kreutz või? Ära tee neile seda tüli palun, las mässavad Aafrikas, sina oled valge väsinud mees, pead endaga ise hakkama saama. Nii, kobi duši alla. Käid enne potil ära? Käi muidugi. Midagi sus veel on, kuigi suurt möllu enam ei toimu. Sa istud potile ja pingutad. Jaah, midagi sinus veel on. Kas või sitt. Noo nii. Nüüd dušš, vesi on mõnus. Tuju tõuseb. Sa seisad mõnda aega duši all ja oled. Päris hea on olla, olla olemas. Ei tea, kas see on eetiline?”
esitlus
Kressa Päevalehes
Tõnson Ekspressis
Afanasjev Loomingus
Liivamets
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar