Raivo Seppo – Paradiisia Vabariigi hiilgus ja ... (2010)

Esimestest lehekülgedest peale pahvatab näkku poeetiline grotesk, ja nii kõik 288 lehekülge. Seppo huvitavaks omapäraks on ehk tavapärasest laiema sõnavara kasutus, ei oska pakkuda, kust need pärinevad või tegemist omaloominguga. Tekst on pagana tihe või õigemini täistuubitud, lugemisel on iga dialoog kui väike lohutusauhind. Mõned kuud tagasi sai üht Seppo raamatut proovitud, aga jäi pooleli; seekord arvasin, et kui ikka romaan tänapäevast, siis peaks ikka lugema. Aga jah, raamat pole just minu veregrupiga, ambitsioonid tunduvad olevat suured, aga teostus on mu jaoks kuidagi eioskagiöeldamis. Võibolla on tekst hoopis baroklik või baturinlik, võibolla mitte, minu mõistmine selle kõrguseni ei küündi. On tajutav, et autor on suure hooga proosat loonud (mis küll võis olla see viimane piisk, mis lükkas kirjutama?), aga nii tormiliselt, et ühe romaani asemel võinuks kirjutada 3-4 lühiromaani (Basilio tegevusse ilmudes tekib hetkeks tunne, et nüüd ehk saab suuremalt tormitsemata edasi lugeda, aga ei, peagi vajutatakse taas punn põhja). Peatükisiseselt võinuks ehk teksti natuke eraldi lõikudeks liigendada (muidugi, eks see ole autori enda asi; lihtsalt lugejana oleks neid paljusid tegevusliine nii kergem jälgida). Huvitav oleks lugeda selle raamatu kohta mõtestatud teksti.

Noh, selline on ametlik reklaamtekst, ei oska ise rahuldavalt seda sisu kokku võtta:
Kuulsust, võimu ja rikkust ihaldav blondiin niidab meesterahvaid nagu loogu, nende hulgas ka rohkelt selle maailma vägevaid. Meelelahutuskeskuse juhina saavutab ta sellise mõjuvõimu, et tema asutusest saab juriidiliselt iseseisev Paradiisia Vabariik. 
Seega satub blondiin äri- ja poliitikasümbioosi keskpunkti, mida väljastpoolt kaunistavad kõlavad fraasid. Blondiin ei märka, kuidas kaob käest tema unelm, sedagi ei märka ta, millal ja mitu korda müüakse teda ennast maha. Ta näeb, mida soovib, ja selles valguses ei paista algsed eesmärgid enam pingutusi väärt. Tema kui superseltskonna esindaja isu on suurem… Õilsatel eesmärkidel alustatud äriprojektist tehakse asjalikus-asjalises maailmas kattevari hoopis teistsugustele püüdlustele.
Muuhulgas sekkuvad tegevusse Ameerika ja Venemaa kõrged võimukandjad ja mis kõik veel. Kuidagi liiga palju on kokku kuhjatud; seks, poks ja võimumängud. Täiesti raamatuväline küsimus, aga miks küll on viimasel ajal selline tunne, et poliitikut nähes tahad vanduda ja olla neile ebameeldiv, mis neil viga on.