Jan ...mets - Teiste sõnadega (2009)

Ei teadnud raamatust ega autorist varem midagi, kuigi nagu välja tuleb, esitleti raamatut koos Mart Kanguri luulekoguga "Kuldne põli" - oleks võinud omal ajal tähelepanelikum olla. Netis leiduvad pudemed ütlevad, et autori pärisnimi on Jan Jõemets ja et ta on õppinud EHIs filosoofiat ning pidanud EHI teaduspäevadel ettekandeid näiteks Descartes'i ego ioonidest või sellest, "milline osa on küsimärgil küsimuse küsimusena sõnastumisel, lähtudes Kierkegaardi "ängi" mõistest ja sellest, mismoodi Heidegger toob "keele keelena keelele"". Kuigi midagi sellist aimdus juba tekstidest (ja sellest, et kirjastajaks on Koma ning tiitli pöördel tänatakse muuhulgas "Jaanust ja Hassot"). 2010. aasta Vikergallupis on ta saanud ühe hääle kui parim debüüt ning ainus arvustus, mille leidsin, on teise EHIst pärit filosoofi Margus Oti tekst Vikerkaares 2010/4-5. Oti arvustus on selle raamatu puhul kindlasti soovitatav, üsna põhjalik analüüs, mis laseb paista neil taustadel, mis ettevalmistamata lugejale (nagu mina) paista ei pruugi - näiteks luuletuste viited Deleuze'ile ja Guattarile jms. Ma ei hakka seda ümber jutustama, sest see on üsna täpselt sõnastatud.
Igal juhul on tegu tekstidega, mis nõuavad häälestumist tähelepanelikkusele, sest tähendused tekivad sageli väikestest sõnastus- ja värsistusnüanssidest ning tekstid tegelevad sisu plaanis sageli keelelisuse endaga; luuletused, mida tuleb lugeda mõtlikult sõna- ja reahaaval. Ühesõnaga, filosoofiline luule nende sõnade tõsises mõttes - ja sellist asja pole eesti luules kunagi ülearu olnud. 
Ega ei oskagi praegu rohkem öelda, loetagu raamatut ennast ja Oti arvustust - lihtsalt on tunne, et see on raamat, mida ei tohiks unustusse lasta. 
Mõned näited tekstidest (kaks viimast on mu lemmikud sellest raamatust):


mõnel inimesel
on oma moodi
            ... komme
pidada midagi silmas
            ... nö kõõrdi
millele ta ise
            ... niiöelda
            ... osutab
ta justkui räägib
ühte ja mõtleb
samal ajal nii
            ... pehmelt öeldes
mõnelegi muule


*


pind
oma võluvate vormidega
torkab silma
ja pilt
ei ole enam päris
selge
ja mida täpsem on
torge
mida distinktsem seda
vähem silm
enam seletab


*


kui ma räägin
näiteks mõne puu
või oksaga
siis nad avaldavad mulle
mõju
ja kui mul õnnestub 
enda arust ületada
teatav gnoseoloogiline barjäär
st asuda
näiteks puu seisukohale
olla natukenegi puu
nö asemel
siis ei ole mul 
endast enam
sooja ega külma


*


puud värisevad
hoopis teist moodi
hoopis teised asjad
lähevad sügavale puu sisse
teised kriteeriumid
teistsugune iha
ma ei ole näinud
ühtegi puud mis ei oleks
kasutanud kõiki
oma piiratud võimalustest
puu tunneb asja
juba kaugelt ära
ta väriseb
hoopis teist moodi