19 november, 2011

Guram Dotšanašvili – Water(po)loo ehk Taastamistööd (1986)

Igikestval huumorijahil sai siis sellele raamatule komistatud, aga midagi revolutsioonilist selle teksti kohta öelda ei oska ega suuda. Autor võttis kätte ja eksperimenteeris oma lõbuks, mängib jutustajate ja jutustamiste ja õhkamistega Carmeni järele jms, ise nimetab ta seda kõike fantaasiakirjanduseks, no mis siis ikka. Tegevus toimub Napoleoni aegses Hispaanias, kus vaene orvust karjusepoiss oskab musitseerida ja võetakse akadeemiasse flööti õppima. Aga saatus tahab muud. No ja lõpupoole saab teada nippe veepallilahingus osalemiseks. Mis siis seletab lahti pealkirja sellise esitlusviisi. Ega nagu eriti aru ei saanudki, miks raamatu lõpuni lugesin, vähe lehekülgi vist. Eksjah, tekstid vananevad ja lahtuvad.

Kommentaare ei ole: