MIKS MA END ÄRA EI TAPA
Ei taha.
(lk 117)
TAVALINE HULL
Vaata peeglisse, kui habet ajad
või huuli värvid. Heida pilk
ka lihtsalt mööda minnes vahel. Sina, sina ise
see oledki, kas tahad või ei taha,
tead või ei tea: hull. Tavaline hull.
Kõige tavalisem. Selliseid on palju.
Peaaegu kõik. Ja sellel püsib maailm
ja üldse teatud osa elust. Hull maailm
ja hullem osa hullust elust: inimelu. Enam ammu
ei väärata su käsi põske kaapides,
ei verista sa ennast, ja su huulepulk
ei hälbi kavandatud teelt. Ja mööda minnes
su pilk ei võpata. Sa oled pöördumatult
hull. Tavaline hull. Ja nii peaaegu kõik -
kõik need, kes pole seda ebatavaliselt
või keda juba – alles – veel
ei ole taband hullumeelsusetus.
(lk 138)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar