Mul tuleb meelde küll et ühes teises elus ma olin
vana nõid Onn kanajalgadel mu koduks rahva tahtel
oli saanud Ma meelitasin sinna lapsi (vist?) ja
arvati et neid ma söön seal üpris mõnuga Sest aega
polegi nii palju möödas ja ma usun et ajalugu välja
selgitab ka selle tõe et olin lihtne külaeit kes kord
metsa ära eksis Onn aeti segi marjakorviga ja mu va-
nad luud ja kolp harvade hammastega vahest tõesti
mõnda last ka hirmutas Kus hunti näed seal ikka
hüüa tõde See on kui puss mis rasvarinda augu uuris-
tab ja tühjaks teeb kõik sajandite laimu
(lk 20)
Isad võtsid naised Emad läksid
mehele Me sündisime kahe ilma
vahele kus isad tapeti ja emad
orjaks müüdi Prii on meie küüt
igatsuste lahele Kuid merd me sil-
mad eal ei näe Südameil on kae
(lk 36)
Kelle käsi käib hästi Vaenlasel
Miks sõbra käsi ei käi Sest mina
hoian tast kinni Aga naabri käsi
See valvab et vaenlasel käiks ja
meie hoiaksime teineteise hingi
(lk 52)
Õhtu jõuab Aeg saabub
Vaatan väravalt järele
Ma – ukse külge naelutatu
kinni-lahti kõlkuv
hinge küljes
kehaga katan avaust
Samamoodi maja taga
Õhtu jõuab Aeg saabub
Ja sinu sees ja seljataga
ainult õhtu
(lk 163)
Keda su kannatus huvitab Või tühi
tuba mööblit täis Kõik kõhu kõrvalt
koonerdatud Ühele ei ole nõnda palju
vaja Ma ka ei tea et oleks vaja
Kas elu ennastki ja kodusust
mis kogemata meelde jäänud Võib-olla
päritud Keegi hingab kogu aja Mitte
seintes vaid südames Tema teab aga ei
ütle nimegi
(lk 186)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar