Viikingite aega paigutuv fantasy iirlasest Kormakist (ei tasu
otsida paralleele Howard jt möirapullidega), kelle norralased orjastavad ja
Islandil maha müüvad. Kormak pole just kasulik ori, nii müüakse teda peremehelt
peremehele kuni jõuab eriti süngesse majapidamisse, kus valitseb hirmuäratav
vanamees. Oma salaplaanide täideviimiseks jõuab vanamees niikaugele, et tahab
tappa Kormakit (kui ta tegude tunnistajat)... kelle aga päästavad haldjad.
Ja edasi on lugu fantasyt kurguni täis, nende islandi
haldjate juurest põgeneb Kormak koos haldjaprintsessiga – nad jõuavad teiste
maa-aluste haldjate juurde, kel on omakorda olemas mere-alune otsetee Briti
saartega. See haldjaliik kasutab koguni elektrit, et toimetada vagonette
Iirimaale, kus nad turustavad oma kaevandussaaduseid sealsetele haldjatele. Ja
eks ole ka muid imesid. Viimaks haldjaprintsessiga Iirimaale jõudnud, saab
Kormak eraviisilise ülesande neid kohale toimetanud maa-aluselt haldjalt... mis
aga ähvardab nurjuda, kui Kormak jääb iiri haldjate võlude küüsi. Jne.
Selline fantasy siis. Igasugune haldjateema näib iseenesest
päris vanamoeline nüüdisfantasy tingimustes, kuid Arnason ei lase sel puiseks
juraks muutuda – haldjad on nurjatud, Kormakiga juhtuv pole üheselt just
positiivselt tõlgendatav. Ja haldjatest kõrgemad jõud, need on õige sõgedad.
Kokkuvõtteks siis päris mahlane lugemine, Arnason oma tuntud headuses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar