See on liiga hea raamat, et mitte sisse kanda, kuigi olen seda lugenud näiteks poolsada korda ja rohkem pole lihtsalt seetõttu, et kui mult juba teine raamat käest "ära laenati", läks 10 aastat aega, enne kui ta uuesti endale hankisin.
Algus oli täiesti arusaamatu. Esimest korda lugedes tundus nii kandiline ja mõistetamatu, et aint nürist järjekindlusest lugesin edasi - ja kui siis teos omaenda jõul lendama hakkas, kui tuli tunne, et ta lendab ja otsib saaki, olin täiesti ette valmistamata. Ning kui siis tekkis veel mulje, et ta ei otsi mitte suvalist saaki, vaid just mind, oli suu lahtikukkumiseni vaimustav ning nauding pressis kõrvust välja.
Põhimõtteliselt on lugu lihtne: maandusid mingid inimesed tähelennul kuskil planeedil, kus ka omad asukad, ning hakkasid seal elama. Et neil olid võtta kehakasvatamistõrred ning masinad, millega isiksus uude kehasse kanti, olid nad üsna surematud, kuid samas tegid nad oma kehades ka lapsi ning need elasid oma elu oma parimal viisil.
Surematud esivanemad ei andud oma kõrgtehnoloogilisi masinaid aga niisama nende laste kasutusse ning põlistasid oma jätkuvat eksistentsi ja suurema vanusega kaasas käivat suuremat tarkust sellega, et kuulutasid end jumalaiks, tarvitades sel eesmärgil hinduismi panteoni. Päris absurdne see polnud, sest ühtlasi arendasid nad endas välja üsna jumalikud Atribuudid ning olidki - jumallikud.
Ja lugu kui selline on sellest, kuidas üks vanadest hakkas teistele vastu ning üritas tuua vabadust ja tehnoloogiat rahvale lähemale.
Aga kuidas see kirja on pandud! Ajahüpped ning vaikselt tekstis, mis on üleni seiklust täis, tekkiv arusaam, mis värk, kes, kus, kelle kirju lehm see nüüd täpselt oli, mis lendas - oo! Ütleme, lugu on hea. Aga kirja pandud imeliselt.
Ikka veel nii väga meeldib. Ikka meeldis, kui viimaks endale kasutatud raamatute poest hingehinna eest taas oma eksemplari ostsin ning üle lugesin.
10 aastat möödas, ent midagi pole muutunud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar