2017. aasta minu jaoks kümme parimat
raamatut on siis allpool ära toodud ja see on muidugi absoluutne tõde aasta
parimate raamatute asjus. Nagu ikka, on siin ports SFFi, sekka mõni üksik
tavakirjanduslik väljaanne. Abercrombie jutukogu ilmus küll algselt 2016.
aastal, aga noh... mul õnnestus saada vaid 2017. aasta väljaanne sellest ning
et teen mis tahan, siis panen selle oma eelmise aasta väljaannete lemmikuks.
Sest Abercrombie on mu viimaste hooaegade lemmik. Ja lemmikud vahetuvad.
Raamatuid sai tegelikult üpris
vähe loetud, postituste meeletu hulga on tekitanud erinevate juttude postitused
(nagu ikka, blogile on vaja kirjutajaid, kes toodaks kvantiteedi asemel
kvaliteeti). Sest ma senini ei viitsi inglise keeles romaane eriti lugeda ning
ajapuudus on omaette küsimus. Aga varsti vist peab romaanide kallale asuma,
sest lisaks erinevatele antoloogiatele on aasta jooksul mitmesugust põnevat
kirjandust raamaturiiulile lisandunud, ning patt oleks neid niisama eemalt
jõllitada. Kui vaid aega oleks.
Sel aastal loobusin ka
võimalikult paljude eesti keeles ilmunud täiskasvanute SFFi lugemise – no kui
autor või konkreetne teos ei istu, mis siis ikka punnitada (ja eks jõuab
hiljemgi lugeda – senimaani mõtlen, et peaks Silverbergi teise jutukogu ikkagi
kätte võtma, ehk ka Lovecrafti tellise; no aga Asimovi erinevad
vaimuvälgatused… vast mitte). Ja no eks kripeldab, et Vadi viimane romaan pole
kätte sattunud. Ja võinuks täie rauaga pühenduda Dozois’ fantasy-antoloogia
lugemisele. Eks sellist nimekirja võiks siia postitusse lisaks toksida ja
toksida.
Esikümnest on minu jaoks suurim
üllataja Porteri leinaraamat, seda juhuslikult näppu võttes ei oodanud tõesti
mitte midagi, pealkiri ja kaanekujundus äratas mingil moel tähelepanu.
Niisamuti võib öelda Ishiguro romaani kohta; ma senini arvasin, et selle autori
loome küll niipalju huvi ei ärata, et midagigi loeksin (kuigi jah, Ishiguro
varasemad romaanid ei ärata ikka suuremat huvi). No muidugi ka lätlase
noorusmälestused. Teised teosed on kõik enamvähem tuntud autoritelt ja
koostajalt – ikka Abercrombie, ikka Strahan, ikka Martin, ikka Meres ja Pilv;
minu jaoks pole siin ratta leiutamist, enamvähem alati tähendab nende autorite
lugemine kindla peale minemist.
Muidugi oleks aus teha nimekiri
kõigist raamatutest, mis muljet avaldasid (kohe torkab pähe Gaiman ja Tutuola
ja Fowler), aga senini pole ühelgi aastal seda viitsinud teha ning ega nüüdki
pole suuremat tahtmist kogu lugemist uuesti läbi künda.
Top 10
Joe Abercrombie - Sharp Ends
Jonathan Strahan - The Best Science Fiction and Fantasy of the Year: Volume Eleven
Triinu Meres – Lihtsad valikud
Max Porter - See linnuke on lein
Kazuo Ishiguro - Maetud hiiglane
Joe Abercrombie - Pool maailma
George R.R. Martin - Tants lohedega. Teine raamat
Jonathan Strahan - Infinity Wars
Aare Pilv - Kui vihm saab läbi
Jānis Joņevs - Jelgava 94
Alastair Reynolds - Aeglased kuulid
John Wyndham – Krüüsalised
Stephen Baxter, Terry Pratchett -
Pikk-Kosmos
Ken Liu - Paberist loomaaed
Jevgeni Hammer – Seebimullid
Mairi Laurik - Novembriöö kirjad
Heinrich Weinberg -
Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist
John Scalzi - Viimane koloonia
Raul Sulbi - Täheaeg 16: Hirmuplaneet
Kaido Tiigisoon - Kus pingviinid ei laula
Eduardo Mendoza - Gurbilt teateid ei ole
Umberto Eco - Olematu number
Bronka Nowicka - Anda kivile süüa
H. G. Wells - Venemaa pimeduses
V.E. Schwab - Tihenevad varjud
Poul Anderson - Aja valvurid
Jorge Luis Borges - Liivaraamat.Shakespeare’i mälu
Triin Soomets - Targa ja rumala jutud
Steven Brust – Jhereg
Keiti Vilms - @keitivilms
Brandon Sanderson – Häda
George R.R. Martin - Seitsme kuningriigi rüütel
Tuomas Kyrö - Kõike head, toriseja!
Andrzej Sapkowski - Haldjate veri
Lois McMaster Bujold – Komarr
Nikolai Baturin - Fööniksburgi karussell
Jim Butcher – Tormirinne
Henri Zeigo - Sõnakehv
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar