Põhimõtteliselt on tegu justkui mõne Hollywoodi B-C-D-E-vms kategooria erootilise põneviku stsenaariumiga. Maailmas on lahvatanud miski pandeemia, mille vastu aitab vaid poole tunni jooksul manustatavad kaheksa vaktsiinisüsti (mille tagajärjel võib patsient ka surra, aga see on ühiskonna jaoks väike kaotus). Vaktsineerimist teostavad meedikud saavad enda käsutusse sõjaväeüksuse, ning sellise meediku staatus on teda võõrustava riigi seadustest ülim (ÜRO koordineerimise järgi ei tee meedikud tööd oma kodumaal).
Loo peategelane Mayree määratakse peale väljaõpet seda tööd tegema Filipiinidel. Töö pole just meeldiv, aga kiiresti saavutab ta professionaalsuse. Peagi saab ta salapärase sõnumi, et ühel Pasir Hijau nimelisel saarel on üks väga salapärane kogukond - kohalikud lähevad enamvähem näost valgeks, kui peavad vahendama uudishimutseva naise külastust sellele saarele - aga samas ähvardab Mayree selle väikesaare sõjaväe kaasabil hävitada, kui teda sinna oma tööd tegema ei lasta (sest vaktsineerimisest keeldujad hävitatakse).
Viimaks jõuab ta selle kogukonnani: teda võtavad vastu alasti, vaimustavate kehadega noored naised … Kelle alastiolekul on üks teatud põhjus.
Ühesõnaga, üheltpoolt on kõik see vaktsineerimispinge, mis tänapäeval valitseb. Teiselt poolt aga võib arvata, et lugu on kirjutatud enne seda koroonajama (Marek Tihhonov!). Sarnaselt nutivanadekoduloole on siin ohtralt retroõhkkonda (meesideaalideks David Beckham, Keanu Reeves ja Brad Pitt - kas keegi neist üldse teeb praegu midagi? Viimati vast kümnendi eest?). Ja no muidugi see saarega seonduv, see on tõesti nagu ühe erootilise põneviku kliimaks, mis varjutab loo esimese poole pandeemiapaine.
Noh, veider poistekaulme, tekst võinuks vabalt eelmisel sajandil ilmuda; praegu on siuke retrolaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar