Tume paroodia P. G. Wodehouse’i Jeevesi lugude ainetel, ainult et … siinne päevavaras on tõesti sõltuvuses oma teenrist ning teener on vaat et deemoni mõõtu niiditõmbaja, kes hävitab kõike tööandja heaolule (ja ka endale) “ohtlikku” - on siis küsimus isanda poliitilisest või perekondlikust või töisest karjäärist. Teenri tagantlükatud isanda tegusid saadab vaid häving, seda isanda enda rõõmsal või õigemini deliirsel rahulolu saatel (sest ta on pidevas umbjoobes tänu teenri kokteilidele).
Olles lapsepõlves neid Jeevesi ja Woosteri sarju vaadanud, siis see paroodia elab päris lahedalt oma elu edasi … ja õige tumedalt. Kui loo esmakordsel lugemisel ei nokkinud kohe lahti autori üht kongeniaalset jutustamisvõtet, siis teisel lugemisel näis see päris hea lahendusena, andmaks edasi seda deliirset olukorda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar