Omamoodi anekdootlik lugu nohikust poisist, kellele meeldib lugeda kõiksugu aimekirjandust. Suvevaheajal viivad vanemad pere Kariibi merele mitmeks nädalaks purjetama, ja noh, laevatekil saab muidugi mõnusalt lugeda. Muuhulgas loeb ta mingist valgest lillest, mille nuusutamine teeb su …libahundiks. Ja tõepoolest, ühel järjekordsel ilusal saarekesel, kus nad peatuvad, kasvabki rannal see lilleke.
Äkki on õde kogemata seda nuusutanud? Või hoopis vanemad? Mis ta siis teeb? Nemad ju ei tea sellise lille kõrvalmõjust. Ema kutsub teda laevale sööma ja ta pereliikmete silmad helgivad kuidagi imelikult. Poiss jookseb tagasi rannale ja joonistab ise seda lille. Järgneb see, mis järgnema peab.
Et siis selline soojalt nihilistlik lugu lugemise ja sellega kaasneva maailma avardumise rõõmudest. Omal moel päris vaimukas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar