Tekstis on justkui kaks poolt - ühelt poolt võrdlemisi sirgjooneline seikluslugu, teiselt poolt üpriski huvitav maailmaloome. Et noh, maailma poolest võiks see romaani täita, samas see sirgjooneline seiklus jääks suuremas tekstis vähe kergepoolseks.
Tekst peaks olema samas maailmas kogumikus “Raske vihm” ilmunud “Loheisandaga” (nagu autor teavitab eessõnas), aga eelmise teksti põgusal lehitsemisel ei löönud ühendust ette. Aga need veidrad ja ohtlikud olendid, toormaagia küsimus; need on löövad (ja noh, Kalmstenile paistab meeldivat lumine maailm). Ja samas, ega tegelastele erilist liha peale kasva, selgemalt eristub küll viis tegelast, aga isegi peategelase puhul ei saa kõnelda suuremast eripärast (nojah, ta on naine).
2 kommentaari:
Teoorias peaks selle järg ka järgmine aasta kirja saama ning ka ilmuma. Et loo skeem on meil paigas ja jaanuar selle kirjutamiseks ette nähtud aeg. :)
Muuseas, olen tagantjärele tarkusena täiesti nÕus, et tegelased jäid tiba hõredaks. 5 tegelast on minu jaoks liiga suur liivakast, veel(!).
No eks lühiteksti puhul on selge, et seal ei saagi pühenduda mitme tegelase mitmeplaanilisele avamisele, vastasel puhul... see ei jää lühitekstiks.
Ja eks tegelt meeldis see, et peategelane tuleb alles hiljem sisse, kõigepealt peegeldasid teda nö kõrvaltegelased.
Postita kommentaar