Lugu siis mehest, kes on pärit jubedast pärapõrgust, aga sealt noorena minema saanud ning kõva religioosse hariduse saanud (mis on muidugi muutnud ta agnostikuks), aga … ta ei leia erialast stabiilset palgatööd, sest ta on pärit sellest jubedast pärapõrgust - kohas, kus millegipärast mõned surnud ärkavad ja teevad elavate kallal jubedusi.
Kuid siis korraga teeb peategelasele ühe pakkumise kohaliku linnajuhi naine - nimelt on see õpetlane huvitatud neist surnuist ärganuist ja tahab uurida nende olemust (laiemaks teemaks siis surematuse asjad); seda siis selle pärapõrgust pärit peategelase kaasabil (kes ei taha mitte mingil juhul sinna naasta). Või muidu on peategelane … no mõned päevad veel elus. Eks siis reisitakse.
Ausalt öeldes meenutab see pärapõrgu jubedate elluärganute teema Parkeri viimase triloogia “The Loyal Opposition” avaromaani peategelase tausta (ka Desiderius on munk, aga omal moel palju edukam kui siinse jutu peategelane) - kui romaanis on selle koha nimeks Mesoge, siis siin hoopis teine nimi. Aga muidu enamvähem sama zombievärk - need elluärganud pole lihtsalt jõhkrad, neil on ka teadvus ning eks sellega kaasneb eri eetilisi ja emotsionaalseid küsimusi; kuigi muidugi Parkeri tegelased pole kunagi mingid ideaalsed inimolendid oma mitte just kõige eetilisema käitumisega. Aga jah, mingil moel tundub autor taaskasutavat oma romaani materjali, lihtsalt nimesid vahetades (ja eks sa siis proovi kuidagi kokku saada seda Parkeri maailma).
Aga muidu - tüüpiline parkerlik jutt, kus musta huumorit ja agnotsismi on küllaga ja meeldivalt. Ja probleemi lahendus … no pole just õpetusiva, mida kõrva taha panna. Kuid eks see ongi see, mida vahelduseks vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar