Lühilugu lähituleviku maailmast.
Rikkam osa inimkonnast on hakanud tegutsema taevakehadel (ehk siis
eelkõige kaevandama). Vaesem osa inimkonnast peab kohanema
kliimasoojenemise tagajärgedega – temperatuurimuutusest tulenev
merevee tõus (tulemuseks rannikualade kaotamine), põllumajanduse
vajadused ja joogiveepuudus. Lugu leiab aset Taimaa kolkakülas, kus
äkitselt teeb hädapeatuse üks veoauto. Peategelane, kohalik
vanamees, pakub abi auto parandamiseks, paistab, et käigukastiga on
mingi jama ning autot juhtiv noor tailane ja ta ameeriklannast ülemus
ei jaga autost ega juhtimisest suurt midagi. Peategelane uurib, mis
inimestega tegu ja mis neid siia kanti toob, annab ülevaate
kohalikust eluolust – ehk siis kõrbestumine, mille on põhjustanud
Hiina ehitatud tammid küla kõrval jooksva Mekongi jõe ülemjooksul.
Veepuudus tulenev üldisem majanduse kuivamine.
Külalised tahavad hoida saladuses,
mida nad veoautoga transpordivad, aga et vanamees näeks seda auto
parandamisel niiehknaa, avavad nad katte. Kastis on asteroiditükk,
mis kaevandamisel on lahti murdunud ja nii Taimaale kukkunud.
Väärtuseks vähemalt viis miljonit. Mees mõtleb, et seaduse järgi
peaks see Tai riigile kuuluma... aga mis seal ikka. Kui riik on nende
küla unustanud, siis võib temagi silma kinni pigistada. Ta remondib
auto sõidukõlbulikuks ja vaatab, kuidas lääne firma heaks
töötajad seda salakaupa edasi tarivad.
Lugu, kus justkui suurt midagi ei
toimugi, aga ometi muutub tekst leht-lehelt loetavamaks. Esimese
maailma probleemi versus kolmanda maailma probleemid. Vanamees, kelle
minevik on midagi enamat kui lihtsa külaelaniku oma. Lugu, mis saab
erineva tõlgenduse nii vaeste külaelanike (näe, millised
harukordsed võõrad on siia korraga sattunud!) kui läänlaste
juures (mis veider vanamees ja millised elutarkused!). Inimlikud
nõrkused nii ühest kui teisest vaatepunktist. Tõepoolest, loo
algul kohe üldse ei osanud oodata, et siit võiks mingigi mulje
tekkida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar