Kui raamatu esimene
osa on päris asjalik, siis pan Kleksi reisid läheb küll üpris
iganenuks lastekaks – ent igaühele oma, ehk polnud hetkel
kannatust sellise teksti lugemiseks. Mõned tsiteeringud tablettide
tarbimisest sellessinatses raamatus.
Hmm, akadeemik teeb
õpilasi ravimisõltlasteks?
“Unekaljaga immutatud vatitükiga riibub pan Kleks peeglitelt kõik valitud unenäod kokku ja pigistab vati portselankaussi tühjaks. Seal unenäod kuivavad mõne aja. Kui nad on on pulbriks kuivanud, pressib pan Kleks vastava seadeldise abil nendest ümmargused tabletid, mida me ööseks sisse võtame. Need toovad meile üha ilusamaid ja huvitavamaid unenägusid ja kõige ilusamad neist kirjutab pan Kleks akadeemia unenäguderaamatusse.” (lk 36)
Nojah.
“Patentoonia on rikas maa. Inimesed elavad siin üle saja aasta vanaks, kusjuures miski muu peale töö neid ei huvita – ei laul, ei tants või ükskõik mis meelelahutus. Uni on neile täiesti tundmatu, nad tarvitavad vastavaid tablette, mis mõjuvad värskendavalt ning peletavad väsimuse.” (lk 146)
See meenutab pisut Simmonsi “Hyperioni” esmalt ristimärgi vastuvõtnute ühiskonda. No
natuke.
“Apteekrite neemel elas 5555 inimest, nende hulgast 555 naist. Ülejäänud olid mehed. Lapsi polnudki. Magister Rivanoolius II oli hakanud valmistama noorendavaid tablette, mis muutsid kõik inimesed üheealiseks ega lasknud neil vananeda. Rahvastik ei kahanenud ega kasvanud.” (lk 192)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar