25 september, 2012

Michael Crichton – Sauruste park (1994)

No eksole ja tõepoolest ja muidu ka, kas saab olla paremat meelelahutust kui selline värk, kus mitmesugused saurused möllavad paradiislikul saarel? Ja no ikka kohe päris veriselt ja metsikult! Ohhoo. Ning mitte ainult – eelajaloolised vahetavad sugu ja asuvad munele. Muuhulgas söövad ja jahivad saurused inimesi ja opossumeid, sobravad ohvrite sisikondadeski! Võimatu? Jah, aga kirjanduses võib. Sest see on tehnotriller. Ja armastusele või lihalikkusele pole kriipsugi trükimusta kulutatud. Paratamatult tekib mõte, et milline võiks see raamat siis olla, kui oleks nüüd viimastel aastatel kirjutatud.

Kui muidu on Crichtoni tõlkeid lugedes selline kerge umbmäärane pettumus (sest põnevuskirjandus on tegelikult üsna elutu?), siis seda romaani lugesin küll vist kolmandat korda – ja ikka on põnev! Plussiks seegi, et eelmine lugeja jättis raamatu vahele Marilyn Monroega postkaardi, mis nüüd siivsalt ilustab arvutilauda.

Kommentaare ei ole: