Ma olen kirjanik. Aga ma ei tea, miks ma kirjutan. Loov kirjutamine on isiklik kogemus, selline imelik ja põhjendamatu. Jättes kõrvale igasugused tavalised põhjendused (et edastada sõnumit, jagada fantaasiat), siis on see suhteline müstika. Minu jaoks küll. Otsin alati vastuseid igasugustele metafüüsilistele küsimustele ja nii leidsin sihukese raamatu.
Psühholoogina läheneb autor kirjutamisele kaheti: teaduslikult, ehk aju-uuringutele toetudes ning loominguliselt. Ta ise pöördus kirjutamise poole peale isiklikku tragöödiat ning peale lühikest psühhoosisessiooni avastas endas sunduse kirjutada. Jutt pole siinkohal grafomaaniast, vaid üldisest inimlikust vajadusest end kirjanduslikult väljendada. Filosoofilist mõttelendu on siin vähe, rohkem on siin ajupiirkondade kirjeldusi ja samas näiteid päriselu kirjanikest. Tuuakse ära erinevad sündroomid, kus kirjutamine kõõlub vaimuhaiguse ja loovuse piirimail.
Evolutsiooniliselt on kirjutamisoskus natukene kummaline. Samas on inimene ainus olend, kes oskab kirjakeelt ja siis vaatabki autor seda iga nurga pealt... Väga huvitav raamat, kuna see puudutab isiklikke teemasid. Suur rõhk on siin ka writers block'il. Mis see on ja kuidas sellest üle saada? Mis teeb kellestki kirjaniku, kuidas see meetod ajus käib ja muud head. Tegu pole eneseabiraamatuga, vaid uurimusega teadusliku ning autori isikliku külje pealt. Soov ennast väljendada on inimlik, mis ulatub tihti haiguse mõõtmetesse. Mis seos on epilepsial, religioossetel nägemustel ja kirjutamisel?
Raamat läks kiiresti, ladusalt kirjutatud. Mõtteainet jagus paljukski. Pole päris igapäevane, lihtne lugemine aga see on selle teose puhul vaid plussiks. Siia lõppu veel Google Booksist võetud kirjeldus.
"What underlies the human ability, desire, and even compulsion to write? Alice Flaherty first explores the brain state called hypergraphia - the overwhelming desire to write - and the science behind its antithesis, writer's block. As a leading neurologist at a major research hospital, Flaherty writes from the front lines of brain research. Her voice, driven and surprisingly original, has its roots in her own experiences of hypergraphia, triggered by a postpartum mood disorder. Both qualifications lend power to Flaherty's riveting connection between the biology of human longing and the drive to communicate.
The Midnight Disease charts exciting new territory concerning the roles of mind and body in the creative process. Flaherty - whose engagement with her patients and lifelong passion for literature enrich each page - argues for the importance of emotion in writing, illuminates the role that mood disorders play in the lives of many writers, and explores with profound insight the experience of being "visited by the muse." Her understanding of the role of the brain's temporal lobes and limbic system in the drive to write challenges the popular idea that creativity emerges solely from the right side of the brain. Finally, The Midnight Disease casts lights on the methods and madness of writers past and present, from Dostoevsky to Conrad, from Sylvia Plath to Stephen King.
The Midnight Disease brings the very latest brain science to bear on the most compelling questions surrounding human creativity."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar