Kes autorist täpsemalt teab, seda kergem talle see raamat lugemiseks on. Mulle on ta mitteilukirjandus rohkem meeldinud. Siin annab ta läbi ilukirjanduse edasi ehtsaid saladusi illuminaatide, okultismi ja maagia kohta. Filosoofia ja ühiskonnaõpetus. Kõik eluks vajaliku. Aga see on nagu seotud suhteliselt fiktiivsesse tegevusse, kus tõene segatakse vähem tõesega ja siis pead omaenda aju kasutama, et kaasa minna või paigale jääda. Üldse on raamat täis seksi, satanismi ja anarhismi.
Lugesin ühte arvustust, kus blogija arvas, et sellest aru saamiseks peab pilves olema. Kuna tekst pidi olema siuke narkomaanilik sonimine. Pigem on tegu sellega, et RAW on haritud, huumorimeelega persoon ja et seda teksti mitmel tasandil õigesti hinnata, peaks ise kah arenenud olema... paljudele tundubki selge ja mõistlik keel sonimisena. Noh, eks mulle kah Burroughs või Joyce ei meki, aga RAW parodiseerib seda selgesti. Tekst on ajaliselt ja sisuliselt hakitud, demonstreerimaks aja olemust ja reaalsuse mitmekülgsust jne.
Kuna see raamat kirjutati 1975. aasta kanti, siis on osa selle huumorist aegunud. Saad nagu aru, et tol ajal oli see mingi popp ütlus, aga nüüd on see niisama iganenud. A noh, retro. Palju on siin vandenõuteooriatega mängimist ja igasugu teoreetikute naeruvääristamist. Ehk siis seda, et need, kes kahtlevad valitsuses ja usuvad igasugu vabamüürlasi, ei kahtle kunagi enda uskumustes jne. RAW ja Shea on siin mänguliselt kokku visanud tõelise ja vähem tõelisema (a mis on tõeline?) ja kokku tuleb harjumatu narratiiv. Pole detektiivikas, triller ega õudukas. Ehk tulevad selle raamatusarja lugemisel kasuks taustateadmiste pagas maailmaasjade kohta. Ja mõtte- ning analüüsivõime. Ja huumorisoon.
Alguses läks raskelt, aga siis tuli pimedusse valgus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar