Andres Tarand – Klooga ranna külastatavuse sõltuvus ilmast (Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1969, 1971)

Et Kloogarannaga seostuvad lapsepõlvest mitmed helged mälestused, siis juhuslikult sellele artiklile komistades ei saanud seda lugemata jätta.

Tarand tõestab kenasti, et rannakülastustest (uuritav periood on ajavahemikus 1964-1967, kui ENSVs saabus viiepäevane töönädal) on võimalik kirjutada valemite keeles, aga neid valemeid ja koefitsente ei hakka siin tsiteerima, lihtsuse huvides on artiklist ära toodud vaid püstitatud ülesanne ja kokkuvõte järeldustest.

Ja kõik, mis vahepeale jääb, on samuti huviga loetav. Elagu plaažiteadus.

“On hästi teada, et suvised päikesepaistelised ja soojad, nõrgast kuni mõõduka tuulega ilmad on supelrannas puhkamiseks kõige sobivamad, järelikult on niisugustel päevadel kõige suurem ka plaaži külastajate arv. Iga puhkaja annab ilma kohta hinnangu (ilus ilm, halb ilm jne.) arvestades kõikide meteoroloogiliste tegurite koosmõju. Kaugemal asuva plaaži korral lisandub valitseva ilma hinnangule veel ilma tõenäoliste muutuste ennustamine plaažile jõudmiseks kuluvaks ajavahemikuks. See toimub suurelt osalt kogemuslikul alusel. Kogemuslikult planeeritakse puhkepäevadeks ka lisatransporti ning enam kasutatavate puhkerandade kaubanduslikku ja kultuurilist teenindamist. Puhkajate teenindamise parandamiseks ning liiklusvahendite optimaalseks planeerimiseks on vaja leida täpsemad seosed plaaži külastatavuse ja seda mõjutavate tegurite, sealhulgas ka ilma vahel. Niisugused uurimused seni puuduvad.
/-/
Seetõttu on käesolevas töös vaadeldud Klooga ranna külastajate arvu sõltuvust teatavatest üksikutest ilmaelementidest, et leida, milliseid ilmategureid peab plaaži külastaja tähtsateks ja milliseid ebaolulisteks. On leitud ka külastajate arvu sõltuvus mõnedest ilmaga vahetult seotud mõjuritest ning külastatavuse seos teatavate biometeoroloogiliste karakteristikutega, millega iseloomustatakse ilmu inimese soojatunde seisukohalt.” (lk 86-87)

“1. Suurt mõju plaaži külastatavusele avaldavad peale suve ilmastiku mõned ilmast sõltumatud tegurid: transpordiolud, antud ning teiste kasutusel olevate puhkepaikade sanitaarsed tingimused, reklaam jne.
2. Plaažihooaja algus (tallinlastel juunikuu II dekaad) on rahvarohkem hooaja muudest osadest seepärast, et suve on kaua oodatud, ning on suhteliselt sõltumatu muidu olulisest õhutemperatuurist.
3. Üksikutest meteoroloogilistest elementidest avaldab puhkajate arvukusele suurimat mõju hommikune üldpilvisus lähtepunktis (Tallinn). Oluline on ka pilvisus kuni lõunani, sellest olenev ennelõunane sademete hulk ning kestus ja päikesepaiste kestus, samuti päevane õhutemperatuur. Ebaoluline on tuule kiirus, merevee temperatuur, relatiivne niiskus.
4. Ametlikku ilmaprognoosi võetakse arvesse, kuid suurel määral koos isiklike täpsustustega samal päeval. Umbes sama suur mõju on eelmise päeva ilmal. Ilmamuutuste täpsem ennustamine tõstaks usaldust prognooside vastu ning oleks üks põhilisi abinõusid puhkajate teenindamise parandamisel.
5. Samal eesmärgil oleks puhkepäevadeks vaja anda detailiseeritud ilmaprognoosid andmetega enam kasutatavate plaažide kohta. Selliste andmete saamiseks on vajalikud mikroklimatoloogilised mõõtmised plaažidel.
6. Biometeoroloogilistel karakteristikutest sobivad plaažil valitsevate soojustingimuste iseloomustamiseks ainult päikesekiirguse termilist mõju arvestavad karakteristikud. Tegeliku soojatunde iseloomustamiseks vajavad ilmajaamade andmete alusel arvutatud biometeoroloogilised karakteristikud täpsustamist mikroklimatoloogiliste andmete põhjal.” (lk 99-100)