Urmas Alas – Kaunis Kannibaalia (Eesti ulme antoloogia, 2002)

Päris põnev näide rohkem kui kahekümne aasta tagusest tekkivast eesti žanriulmest, mis algselt ilmunud miskis noorteajakirjas ja nüüd siis taasavaldatud üheksakümnendate antoloogias. Alase tekst on kui ühenduslüli kahele teise autori tekstile – eelneb Sheckley tondilugu ja järgneb Trinity planeediarmastus; ent vahelülina on ta siiski mõlemast tekstist kirjanduslikult nõrgem (tõsi küll, noorteajakirjas ilmumine pole sama mis esinduslik tõlkeulmeantoloogia või kvartaliajakiri).

Ehk siis lugu sellest, kuidas planeetidevaheline julgeolekuagent saadetakse uurima, kuhu kadusid jäljetult ühelt värskelt planeedilt 150 kolonisti koos varustusega. Sõidab üksi kohale ja selgub, et planeeti katva ookeani väikesed saared on tegelikult mõistuse ja mitmesuguste võimetega ning heameelega valmis tarbima toiduks kõiksugu orgaanilist. Noh, agendil õnnestub läbi suure häda kurikavala saare käest pageda, abiks on kosmoselaev, mis ei lase saare õhutusel end hävitada ja kõigest hoolimata tunneb oma õige peremehe ära. Selline nooruslik fantaasia niisiis, üsna süüdimatult hoogne ja multifilmilik.

Huvitav oleks mõelda, milline võiks olla nullindate eesti ulme esindusantoloogia. Aga õnneks pole niipalju lühijutte lugenud.

ulmekirjanduse baas