08 mai, 2017

Hassan Blasim - The Gardens of Babylon (Iraq + 100, 2016)

Soomes elav välisiraagi autor kirjutab tuleviku Iraagist, mis sisaldab tagasivaateid tänapäeva ja autori enda omamüüti. Kui tänapäeva Iraak on teadagi… väga räsitud paik ning autori omamüüt on peamiselt teda tundvatele lugejatele, siis Iraagi tulevikuvaade on näiteks üpris erinev Anoudi nägemusest.

Blasimi tulevik on hiinlaste hallata. Iraak on Hiina protektoraat, ning kummagi maa inimesed võivad võtta embkumb kodakondsuse. Hiinlaste eestvõttel on ehitatud kuplialused linnad, mis pakuvad turvapaika Maa ökoloogilisele lagunemisele (näiteks Iraagis on meeletud liivatormid ja kuivus). Hiinlased transpordivad puhast vett Põhja-Euroopast, ning vastavalt majanduslikele võimalustele saad vett tarbida kas hädapärasteks vajadusteks või kasvõi basseini täitmiseks - selline ebavõrdsus tekitab muidugi pingeid, ning on veeäärmuslasi, kellele vee raiskamine ei meeldi.

Kuid muidu on kuplialune Baabülon kena koht… seda eriti tänu virtuaalvõimalustele. Inimesed enamasti elavadki virtuaalis ning Baabülon on üle ilma kuulus oma programmeerijate poolest. Loo peategelane teenib igapäevast leiba mänguloojana, tema ülesandeks on luua mänge ajalooliste raamatute põhjal - nii näeb ta vaeva ühe Soomes elanud iraagi autori jutustusega, mis on igati traagiline ja tähenduslik vaade 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kodumaa oludesse. Peategelasel pole inspiratsiooni, kuidas sellest kasvõi igavat mängu luua, ning viimase hädas annab ta (virtuaal)bordellis töötav sõbratar mehele Brasiilias toodetud mõnusitika, mis ronib su peakolusse ja tekitab huvitavaid visioone. Sellest on kasu…

Blasim (kes selle kogumiku koostaja ning kes loodab niisuguse antoloogiaga anda tõuget iraagi nüüdisulmele) on püüdnud luua heatasemelist ulmet, miksides kokku tulevikunägemusi, lähiajalugu ja üksikisiku draamat eri ajajärkudel. Kuigi tuleviku Iraak on pealispinnalt klantspiltlik (kõik see viimase peal tehnoloogia ja virtuaalsus), peitub selle all… iraaklaste traagika, rahvuse kaotus üksikisiku heaolu nimel. Hiina põhimõtteliselt karjatab sealset maailmajagu ning… ei või just kindel olla, et hiinlaste eesmärgiks on omakasupüüdmatult maailma juhtida. Muidugi, mineviku (ehk oleviku) Iraak on tulevikunägemusega võrreldes (või võrreldamatult) hullem elupaik - ja eks osaliselt võib selles vaid iseend süüdistada.

Kommentaare ei ole: