Ei oska midagi selle lühiloo kohta kirjutada. Paistab olevat tegu mälestustega sellest, kuidas kolm noort džinniga kokku puutusid ja kuidas nad tollal asju koos tegid ja seejärel millalgi džinn kuhtus ning kadus. Nüüd täiskasvanuks saanud noored meenutavad, mida nad koos tegid ning milliseid moondumistrikke (näiteks linnuks muutumine justkui el-Mohtari loos) see poiss-olend sooritas, lihtsalt justkui teiste lõbustamiseks. Kuniks ühel päeval oli ta nagu aastakümneid vananenud ning polnud enam suuteline ühekski võluteoks. Mis peale noored lukustasid ta tuppa ning käskisid sel terveks saada. Ja jätsid ta sinna maha.
Ehk siis nüüd, täiskasvanutena on neil selline küsimus, et kuidas see olend toast lahkus, kas teise maailma või lagunes olematuks vms. Ühesõnaga, tekst kui poeetiline hõllandus, mis ei paku justkui suurt midagi – muidugi, võibolla probleem erinevas kultuuritaustas või vastava mütoloogiaga nõrk side; kindlasti on lugejaid, kes ohkavad mõnust ja nõuavad veel. Lugu on vähe sarnane Maliki tekstiga, kus samuti lapsed möllasid üleloomuliku olendiga – tõsi küll, siinses loos oli see pigem kogemata, alles hiljem tekkis arusaam, millega just tegemist oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar