Õige tume lugu Lumivalgekesest ja ta suguseltsist, nimelt seekordses versioonis on neiu emaliini pidi… vampiiriks. Ning mitte selline nunnukas, vaid noh, päris õel. Et siis ka kuninganna oli seesamune elajas, siis tema valitsusajal võimutsesid kuningriigis mitmed ravimatud ja salapärased surmahaigused - kuid kui kuninganna Lumivalgekese ehk Bianca sünnitusel suri, kadusid ka need haigused.
Kuninga teine naine oli nõid, kes mõistis, et peab Bianca hävitama, kuivõrd see pole inimsoole teps mitte kasulik olevus (ning pealegi ihkab ise kuningannaks saada). Selleks lööb nõidkuninganna liitu… langenud ingli ehk Saatanaga. Jahimees peaks Bianca maha lööma, aga ega siis vampiir rumal ole, 13-aastane neiu pääseb mängleva kergusega atentaadikatsest ning metsa jäädes manab endale abiks seitse… olevust. Nõidkuninganna näeb, et nurjatu elaja mõrvamine ebaõnnestus, ning Saatanaga tehingut sõlmides saab naine midagi õige… kristlikku, et Lumivalgekest mürgitada. Ja nii edasi.
Ühesõnaga, väga tume värk, vana muinasjutt on kokku segatud vampiirinduse ja kristliku mütoloogiaga (jajah, Lumivalgukest äratav prints pole tegelikult prints, vaid…). Ükski tegelane pole just selline, kellele tahaks pöialt hoida, kõik võiks puhastustules põleda (kuningas, vana tobu, milliseid naisi sa endale abikaasaks saad?). Aga jah, läheb nagu läheb. Kui esmatutvus Lee’ga oli õige morjendav, siis see lugu on küll vahva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar