Heidi Raba – Lili Remma ja unehiilija (2012)

Jätkub 15-aastase Lili Remma seiklusrikas elu, mida kõigele lisaks ilustab neiu armukolmnurk kahe omavanuse tsiklivennaga (Raba pole Harrik, noored sebivad ikka eakaaslastega) – eelmise raamatu heapoisi ja pahapoisiga. Raamatu jooksul selgub, et Lili osutub ammuoodatud väljavalituks (sest ta ei taha seda), omamoodi Frodoks, kelle käes on päästa maailmad Varivürst Varduse eest, kes siis omakorda vajab taassepistatud maailmade väravavõtit (see eelmises raamatus Lilile kaelamääritud rubiinpunane kivi on pool sellest, teine pool igiammustest aegadest kuskil peidus) üleüldiseks maailmade valitsejaks saamiseks – et näidata oma vastamata ammusurnud armastusele, kui palju Vardus teda ikkagi armastab (taassepistatud võti võimaldaks naise surmavallast välja tuua). Nojah, kas naise südant tunned sa. Vardus vist mitte. Või kes neid naisi teab.

Lili ja ta sõprade (kokku on neid viis) vaenlaseks on seekord Robert ja Felix, kes tulevad lähitulevikulisest maailmast ja kes vajavad rubiinpunast kivi oma sealse autoäri edendamiseks. Ja seepärast peab unehiilijast Robert neiu tapma (kivi omanikuks saamiseks peab eelmine omanik surema – nagu Lili puhul Morgaga juhtus). Unehiilija on siis see harukordne inimene, kes suudab teiste inimeste unedes käia ja nii infot koguda – väga-väga haruldane inimvõime, nagu ka võime sellist hiilijat unes tõrjuda (Lili osutub selliseks harulduseks). On mitmeid ärevaid hetki, kui tõepoolest oleks Lili ohverdatud, aga see vast juhtub triloogia lõpuosas, seni veel suutsid kaaslased tüdruku päästa. Pahade meeste eest põgenedes satub Lili seltskond kogemata Roberti maailma, kus neid võtavad vastu uued vaenlased (ragistajad!) ja sõbrad. Ja kogu see aeg podiseb armukolmnurk rusikate vehkimise saatel, mis tekitab noorte vahel asjatuid pingeid. Lõpuks on nad nii oimetud, et kui Lili kinnistab oma valiku, keda igavesti armastada (muidugi, muidugi), ei kuku see tal välja just eriti veenvalt. Nii et mis küll saab edasi?

“Kogu selle aja aegade hämarusest peale on Lilit oodatud, ta on kui hele lootuskiir, millest me kinni haarame. Me oleme Varduse tagasituleku hirmu all sajandeid värisenud ja see teadmine on olnud kohutav! Ma ei aimanud, et tema naasmine juhtub minu eluajal. Ka ragistajad on osaliselt Varduse musta maagia tulemus. Tema pärast kannatavad paljud inimesed paljudes paralleelmaailmades. See päev on tulemas, mil meile tundmastust maailmast pärit Varivürst võtab lihaliku kuju, kogub oma jüngrid kokku, koondab armee, millesse kuuluvad ka morgelid, unehiilijad, ragistajad ja veel palju õudsemad olevused, ning te võite üksnes ähmaselt ette kujutada, kui kohutav see saab olema.” (lk 297-298)

Kahe raamatu tegevusaeg on iseenesest lühike – jaanipäevast septembri alguseni. Sellise tempoga jätkates võiks eeldada, et kolmanda raamatu finaal leiab lahenduse oktoobri lõpuks, kuigi jah, näib nagu ootaks ees suurem madin seni tundmatute purpurkuulaste abil pimeduse jõudude vastu. Või tõttab appi õnnelik või õnnetu juhus, mis aitab määrata maailmade saatust. Või äkki saab järgmiseks lugeda esimest tõelist eriksonliku mahuga teost, kuhu tulevane eepiline madin sobivalt ära mahuks? Lili ja ta sõprade plaan kodukohas õhupüssidega Robert vahistada on nagu natuke kergekaaluline. See, et Roberti lähitulevikumaailmas kõik inglise keelt räägivad, on muidugi hõlbustav. Meia on väheke selline tegelane, kelle nunnutamine ajab närvi mustaks. Ehk on tema reetur? Näis. No igatahes tore, et Lili sattus umbropsu põgenemisel kohe õigesse maailma (meenub “Hyperioni” sarja kohati kaootiline maailmades ekslemine), kust see Vardus alustaks oma maailmade allutamise turneed (nagu teada, oli noortele see hirmus müüt täiesti ennekuulmatu – ja ega siis muudeski maailmades rohkem informeeritud olda? Või need... purpurkuulased hoiavad silma peal?).

Et siis selline noorte fantaasiatriloogia, tegevustikuga Viljandimaal ja teistes maailmades; on elukaid, pahalasi, tunnetetorme ja sõprust. Tore, et sarnaselt Kivirüütiga väärtustab Raba omakandivärki. Eesti oma toode.

ulmekirjanduse baas